Euroopa Liidu uues eelarves kasvaks Eesti panus ligi viiendiku

 (15)
Eurod
EurodFoto: Madis Veltman

Euroopa Liidu järgmises mitmeaastases eelarveraamistikus (MFF) kasvaks Eesti sissemakse ligi viiendiku, kui seda arvestada suhtarvuna rahvamajanduse kogutulusse. Ehkki samas kahaneksid EL-i eelarvest saadavad ühtekuuluvuspoliitika toetused märgatavalt, saaks Eesti Euroopa Liidu eelarvest siiski edaspidigi oluliselt rohkem tagasi kui sisse maksaks, kirjutab ERR Uudised.

Kui käimasolevas, aastate 2014–2020 MFF-is maksab Eesti EL-i ühiseelarvesse sisse keskmiselt 200 miljonit eurot aastas, mis moodustab 0,86 protsenti Eesti rahvamajanduse kogutulust (RKT), siis perioodiks 2021–2027 esitatud eelarve-ettepaneku kohaselt maksaks Eesti tulevikus 2018. aasta hindades arvestatuna 320 miljonit aastas, mis oleks 1,06 protsenti RKT-st, selgub lõppeval nädalal avaldatud Euroopa Komisjoni taustainfost, mis selgitavad ettepanekuid, mis Komisjon tegi juba rohkem kui aasta tagasi. Eesti sissemakse arvestus ei hõlma tollimakse, mis laekuvad otse EL-i eelarvesse.

Samas saaks Eesti samade prognooside kohaselt praegu kehtivast Euroopa Liidu eelarvest põllumajandustoetusi keskmiselt 1,03 protsenti rahvusliku kogutulu mahust ja ühtekuuluvuspoliitika toetusi 2,32 protsenti RKT-st. Järgmisel eelarveperioodil oleksid samad toetused vastavalt 0,79 protsenti ja 1,39 protsenti Eesti RKT-st, ehk märksa väiksemad kui käimasoleval eelmisel perioodil. "Vähenemine tuleb eelkõige sellest, et Eesti on jõukamaks saanud ja majandus on kasvanud. Eesti saadavate põllumajanduse otsetoetuste maht kasvaks 2018. aasta hindades 12 protsenti ja jooksevhindades ligi 30 protsenti," selgitas rahandusministeeriumi esindaja ERR-ile.

Euroopa Liidu riikide keskmine sissemakse EL-i eelarvesse arvestamata Ühendkuningriiki, on neil eelarveperioodidel vastavalt 0,81 ja 0,90 protsenti RKT-st, kusjuures netomaksjad, kes tasuvad Euroopa Liidu eelarvesse rohkem, kui sealt saavad, maksavad keskmiselt suhteliselt väiksema osa oma rahvamajanduse kogutulust. Nii näiteks moodustab suurima panustaja Saksamaa makstav summa praegusel perioodil ettepaneku kohaselt 0,75 ja uuel perioodil 0,88 protsenti RKT-st. Hollandi samad näitajad on vastavalt 0,67 ja 0,83 protsenti, Austrial 0,79 ja 0,91 protsenti, Rootsil 0,71 ja 0,85 protsenti, Taanil 0,78 ja 0,88 protsenti RKT-st.