Euroopa Liidu vaeseim riik plaanib võtta euro kasutusele
Musta mere äärsel 7,2 miljoni elanikuga riigil on vähe poliitilist mõjukust. Kardetakse, et brexiti järel muutub väiksemate ehk niinimetatud ääremaa riikide sõnaõigus veel väiksemaks, ütles asepeaminister Tomislav Donchev.
„Kui palju me Euroopat tahame? Geograafiliselt ääremaana oleme me vastuvõtlikud kõigile kriisidele,“ ütles ta. „Kui tulemuseks on selline EL, kus tuumikriikidel on võrreldes perifeeriamaadega eristaatus, siis minu prognoosi kohaselt toob see kaasa riske tuumikriikidele.“
Bulgaaria sai EL liikmeks 2007. aastal. Bulgaaria majandus on saanud löögi naaberiigi Kreeka majandusraskustest ning hiljuti on jäänud põhja suunas liikuvate migrantide teele, kirjutab Bloomberg.
Donchevi sõnul on Kreeka valmis liituma euroeelse ERM-2 mehhanismiga. Bulgaaria võlg moodustab 27% majanduse kogutoodangust ja prognoositud eelarvepuudujääk moodustab 1,9% SKTst.
„Bulgaaria ei muutu mingil juhul koormaks ja ma loodan, et EL on poliitiliselt piisavalt küps, et lasta Bulgaaria euroalale,“ ütles ta. Bulgaaria valitsus ei ole veel määranud tähtaega, millal esitada ERM-2 avaldus.
ING Groepi Balkanimaade peaanalüütiku Ciprian Dascalu sõnul ei maksa Bulgaarial loota EL kohest heakskiitu.
„Me kahtleme, mas Sofia valitsus saab EList plaanile positiivse signaali, kuna tegeldakse lõputu kriisiga,“ ütles ta.
