Euroopa Liidus ühtlustub pangatehingute hinnatase

Ühtne makseala – pangateenused ühes hinnas nii Eestis kui Hispaanias. Hiljemalt viie aasta pärast odavnevad ja ühtlustuvad Euroopas pangateenused, kui on loodud ühtne, kõiki Euroopa Liitu kuuluvaid ja eurorahaga liitunud riike hõlmav makseala.

Kui direktiiv peaks vastu võetama, lubab see teha otsemaksekorraldusi näiteks gaasi-, vee- ja telefoniarvete tasumiseks ka väljaspool oma riigi piire. Mis tähendab, et rahaliselt pole vahet, kas tasuda arve eest Eestist või Hispaaniast. Seni ei ole see EL-is veel võimalik.

“Mõistagi mulle meeldiks, kui Euroopa Liidu riikides oleksid pangateenustel ühesugused hinnad. Minu teada on näiteks Saksamaal need Eesti omadest tunduvalt madalamad,” sõnas tallinlane Tamara. Ta loodab, et moodustatav ühtne makseala alandab ka Eestis pangateenuste hindu.

Tõhusamal ja konkurentsivõimelisemal makseturul peaksid eurooplastele odavnema pangateenused, praegu tuleb Euroopa Liidu kodanikul tasuda pangateenuste eest aastas keskmiselt 530– 3930 krooni.

Ühtne makseala toob kaasa ka teenuste hindade ühtlustumise. Ühe ja sama teenuse eest tuleb paraku liikmesriikides veel tänagi tasuda väga erinevaid hinda. Näiteks krediidikorraldus võib ühes riigis olla tasuta ja teises maksta üle kümne euro ehk ligi 160 krooni.

Ühtse makseala rakendamist on takistanud seadused, mille muutmise kallal näeb vaeva Euroopa Komisjon. Eesmärk on muuta piiriülesed maksed – olgu need tehtud krediit- või deebetkaardiga, elektroonilise pangaülekande või otsekorralduse teel või muul viisil – niisama lihtsaks, odavaks ja turvaliseks kui riigisisesed maksed.

SEB Ühispanga e-tehnoloogia ja operatsioonide divisjoni direktor Jaan Tamm selgitas, et ettevalmistustööd ühtse makseala loomiseks on käinud juba 2002. aastast ja Eesti pangad on selles osalenud meie pangaliidu kaudu. Ühtne makseala hõlmab eelkõige elektroonilisi maksekorraldusi ja otsekorraldusi. Tamm lisas, et Eesti ei saaks ühtse maksealaga liituda enne euroraha kasutuselevõttu.

Kokkuhoid ulatub miljarditesse

•• Siseturu ja teenuste voliniku Charlie McCreevy sõnul võiks Euroopa Liidu majandus hoida aastas kokku 50–100 miljardit eurot ehk 780–1560 miljardit krooni.

•• Direktiiv võimaldab paremini kontrollida rahaülekandeid ning samas soodustada uuendusi.

**Lihtsustatud ja täielikult ühtlustatud eeskirjad teavitamisnõuete kohta, mis asendavad riikide eeskirju, suurendavad turu läbipaistvust nii teenuste pakkuja kui ka kliendi jaoks.

•• Euroliidu majandusel lubab see hoida aastas kokku 50–100 miljardit eurot ehk 780–1560 miljardit krooni.

•• Kavandatava direktiivi eesmärk on kehtestada tänapäevane ja ühtne õigusraamistik, et EL-is tekiks integreeritud makseturg.