"Kui me midagi ette ei võta, on 2050 aastal ookeanides plastikut juba rohkem kui kalu," teatas komisjoni asepresident Frans Timmermans.

Niinimetatud "Plastiku Strateegia" näeb näiteks ette, et 2030. aastaks peaks kogu ELis toodetav plastpakendite mass minema taaskasutusse. Praegu toodab EL aastas 26 miljonit tonni plastikut, millest vaid 30 protsenti läheb ümbertöötlemisele. Ülejäänud kas põletatakse ära või kuhjatakse prügimägedele.

Komisjoni hinnangul tekib siit aastas rahaline kahju ligi 100 miljardit eurot. "Keegi peaks sellest rahast huvitatud olema," märkis samuti komisjoni asepresidendi ametit pidav Jyrki Katainen.

Omaette murekoht on nn mikroplastikud - väiksed plastiosakesed, mis tekivad näiteks rehvide kulumisel. Samuti topitakse neid tihti kosmeetikasse. Keegi ei tea täpselt, mis mõju sellistel osakestel keskkonnale on.

Kui enamus plaanitavaid meetmeid on regulatiivsed - nt kõrgemate keskkonnastandardite kehtestamine - siis ELi eelarve eest vastutav Günther Oettinger tahab kehtestada lausa plastikumaksu ehk -lõivu. Maksuga lapitaks Brexitist tekkivat eelarveauku, kuid plastikutootjad on sellele muidugi resoluutselt vastu.

Tegelikult on ootamatult tekkinud plastikuvastasel aktiivsusel proosaline põhjus. Nimelt on ELi plastikjäätmeid traditsiooniliselt laevadega Hiina ümbertöötlemiseks viidud. Sel aastal aga otsus Peking sellele suuresti kriipsu peale tõmmata.