„Me toetasime kokkuleppeid kolme tähtsa turvavõrgu kohta töötajatele, ettevõtetele ja valitsustele kogusummas 540 miljardit eurot,” ütles Euroopa Ülemkogu president Charles Michel, vahendab Euronews.

Micheli sõnul peaks pakett tööle hakkama 1. juunist. Samuti teatas Michel, et lepiti kokku taastumisfondi loomise nimel töötamises.

Arutati ka pikemaajalist taastumisplaani, aga Euroopa Liidul on raskusi kokkuleppele jõudmises laenukoorma jagamises. Põhja-Euroopa riigid eesotsas Hollandi ja Saksamaaga ei taha liiga suurt osa võlakoormast jagada, sest kardavad, et peavad hakkama teiste eest maksma.

Kuigi majandus hakkab mõnedes riikides avanema, ei ole hädavajadus finantseeringu järele rängemini kannatanud riikides nagu Itaalias ja Hispaanias kunagi suurem olnud.

„Kogu selle ettevõtmise eesmärk on kaitsta meie ühisturu ja liidu terviklikkust ja kui me seda teeme ja oleme edukad, on investeeringud väärt iga senti, mille me praegu neile kulutame,” ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Von der Leyeni sõnul on ainus instrument, mis suudab sellise ulatusega taastumisülesandega hakkama saada, Euroopa Liidu eelarve, mis on mõeldud investeeringuteks ühtekuuluvusse.

Juba enne selle uue rahaeraldise kokkuleppimist on Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriigid mobiliseerinud kokku umbes 3,3 triljonit eurot tervishoiuteenustele, väikeettevõtetele, lennufirmadele ning palgatoetusteks inimestele, kes ei saa pandeemia tingimustes oma tööd teha.