Trahvisumma, mille määrab ELi monopolivastane nõukogu, võib moodustada kuni kümnendiku Microsofti aastakäibest, mis mullu oli 435 miljardit krooni. Üldjuhul on see siiski väiksem. Ühtlasi oleks see pretsedent Microsofti monopoolse asendi kõigutamisel ning võib edaspidi piirata tema tarkavara müüki paljudele toodetele, alates serveritest ja lõpetades mobiiltelefonidega.

“Kui seni on USA ja ELi konkurentsiamet võidelnud Microsofti minevikuga, siis nüüd püüab Brüssel esmakordselt ohjeldada tema tulevikuambitsioone,” ütles jurist Scott Megregian Wall Street Journalile.

Microsoft nägi tublisti vaeva, et Euroopa Liiduga kokkuleppele jõuda. Viimase katse tegid Microsofti tegevdirektor Steve Ballmer ja peajurist Brad Smith eelmisel nädalal Euroopa Komisjoni (EK) konkurentsivoliniku Mario Montiga läbirääkimisi pidades. Kuna Microsoft ei olnud nõus tarkvaraprogrammi ja operatsioonisüsteemi teineteisest lahutama, nagu oli komisjoni nõue, oli jutt otsas.

“Microsoftiga ei olnud võimalik kokkuleppele jõuda ja seepärast soovitan ma komisjonil kolmapäeval kinnitada otsuse, mille kõik ELi liikmesriigid on heaks kiitnud,” ütles Mario Monti pärast luhtunud läbirääkimisi. Selle teate peale kukkus Microsofti aktsia New Yorgi börsil ühe protsendi.

Tegemist on pika ja delikaatse vaidlusega. Esimesed süüdistused esitas EL Microsoftile juba 2000. aastal. Kui pärast president Bushi võimuletulekut vaibus USAs kohtuprotsess, kus nõuti Microsofti tükeldamist, jätkas komisjon Microsofti tegevuse uurimist.

Arvatakse, et kolmapäeval esitab komisjon koos trahviga Microsoftile nõude, et too peab edaspidi Euroopas müüma operatsioonisüsteemi Windows ilma multimeediatarkvarata Media Player. Lisaks nõuab komisjon, et Microsoft annaks konkurentidele Windowsi kohta infot, et need saaksid pakkuda sellega kokkusobivat tarkvara.