„Me otsustasime tellida veel 100 miljonit doosi BioNTechi/Pfizeri vaktsiini, mida juba kasutatakse elanike vaktsineerimiseks kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides,” põhjendas von der Leyen sammu Twitteri vahendusel, kirjutab Reuters. „Sellega on meil kokku 300 miljonit doosi vaktsiini, mida on hinnatud ohutuks ja efektiivseks,” lisas Euroopa Komisjoni president.

Otsus on tingitud sellest, et mitmed ravimitootjad, kellega Euroopa Liit on teinud vaktsiinide eelostulepingu, on teada andnud, et nende vaktsiinide kliiniliste uuringutega läheb plaanitust kauem. Pfizeri ja BioNTechi vaktsiin oli esimene koroonavaktsiin, mis on lääne ravimiametitelt saanud kasutusloa, sealhulgas ka Suurbritannialt ja USA-lt.

Novembris esimese 200 miljoni doosi ostuks sõlmitud lepingu kohaselt maksab Euroopa Liit ühe vaktsiinidoosi eest 15,5 eurot. Sama hinnaga ostetakse ka täiendavad 100 miljonit vaktsiinidoosi. Küll aga räägitakse veel läbi nende dooside täpne tarnetähtaega.

Samas peaks kõik 300 miljonit doosi Euroopa Liidu liikmesriikidesse jõudma 2020. ja 2021. aasta jooksul, kinnitasid vaksiini tootjad teisipäevases pressiteates. „Täiendavad 100 miljonit doosi vaktsiini tarnitakse 2021. aasta jooksul, toetamaks kõigis 27 liikmesriigis paari päeva eest alanud vaktsineerimiskava,” sõnas BioNTechi tegevjuht Ugur Sahin.

450 miljoni elanikuga Euroopa Liidu esmane kaitsepookimise lootus on pandud 200 miljonile Pfizeri vaktsiinidoosile, mis telliti novembris. Jaanuaris peaks Euroopa ravimiametilt oma vaktsiinile heakskiidu saama ka teine vaktsiinitootja Moderna, kellelt on esialgu tellitud 80 miljonit vaktsiinidoosi, võimalusega veel 80 miljonit doosi juurde tellida.

Nii Pfizeri kui Moderna vaktsiini toimimiseks on vaja kahte doosi vaktsiini. Kokku on Euroopa Liit tellinud 1,3 miljardit doosi vaktsiini sellistelt ravimitootjatelt nagu Pfizer ja BioNTech, Moderna, Johnson & Johnson, AstraZeneca/Oxford, Sanofi/GSK ja CureVac. Lepingute järgi on võimalik ühendusel vajaduse korral veel 660 miljonit doosi lisaks tellida.