Euroopa Liit panustab 200 miljonit eurot Eesti energiajulgeoleku tugevdamiseks

 (24)
Euroopa Liit panustab 200 miljonit eurot Eesti energiajulgeoleku tugevdamiseks
Foto: Rauno Volmar

Euroopa Komisjon otsustas kaasrahastada Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnectori rajamist 75-protsendilise maksimummääraga ja Balticconnectoriga kaasnevat Eesti-Läti gaasiühenduse tugevdamist 50-protsendilise määraga kokku üle 200 miljoni euro ulatuses.

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul oli eesmärgiks lisaks eelmises Euroopa Liidu eelarveperioodis saadud 100 miljoni euro suuruse toetusele EstLink 2 projektile saada käimasolevas eelarveperioodis EL-i kaasrahastus Eesti ja kogu regiooni energiavarustuskindluse seisukohalt kahele üliolulisele projektile – Eesti-Läti kolmandale elektriühendusele EstLatIII ja Eesti-Soome gaasiühendusele Balticconnector.

„Mul on hea meel, et tänaseks oleme need eesmärgid saavutanud. EstLatIII elektriühenduse ehituse kaasrahastuse otsus 112 miljoni ulatuses tehti 2014. aastal. Nüüd siis Balticconnectori kaasrahastus ligi 200 miljoni ulatuses, kusjuures Balticconnectori 75-protsendiline kaasrahastus on esmakordne EL-i energiataristu projektide hulgas. Meie eesmärk on nii Balticconnector kui Eesti–Läti kolmas elektriühendus saada valmis hiljemalt 2020. aasta lõpuks,“ lisas ta.

Balticconnectori ja Eesti-Läti gaasiühenduse tugevdamise eelarve on kokku eeldatavalt 300 miljonit eurot. Euroopa Liit kaasrahastab tänase otsusega projekte 206 miljoni euro ulatuses.

Seotud lood:

Balticconnector ühendab Eesti ja Soome maagaasivõrgud 150 km pikkuse gaasi ülekandetoruga, millest 80 km paikneb merepõhjas, ja gaasivoogusid võimaldavate kompressorjaamadega mõlemal pool Soome lahte.

Eesti-Läti ühenduse tugevdamise projekt koosneb kahesuunalisi gaasivoogusid võimaldavast kompressor- ja mõõdujaamast Lõuna-Eestis. Projektid on eelduseks Soome-Balti regionaalse gaasituru loomisele ja gaasi varustuskindluse tõstmisele regioonis.

Euroopa Komisjoni rahastamisotsus on projekti arendajatele Eleringile ja Soome riigile kuuluvale Baltic Connector OY-le aluseks lõpliku investeerimisotsuse tegemiseks. Projektide ehituskulud on kavas jaotada Eesti ja Soome vahel vastavalt investeeringute geograafilisele paiknemisele.

Michal: tegemist on tähelepanuväärse otsusega

"Kahtlemata on Eesti, Soome ning kogu Läänemere regiooni jaoks otsus rahastada gaasiprojekte üle 200 miljoni euroga ja sealjuures maksimaalse 75% toetusmääraga väga tähelepanuväärne," ütles majandusminister Kristen Michal.

Selleni jõudmise eest tuleb tema sõnul tänada operaatoreid nii Eestis kui Soomes, konkurentsiameteid ja ametnikke, kes moodustasid kõva Eesti-Soome ühismeeskonna.

Eesti jaoks tähendab Balticconnectori ühendus Veskimäe sõnul avatud gaasiturgu, mis on oluline nii energiajulgeolekule kui ka tarbijatele gaasi turupõhise hinnaga saamiseks.

"Meenub selle valitsuse ametiaja algusest, aasta tagasi, et toona peeti BC tulekut helesiniseks unistuseks ja paljud kõhklejad arvasid kõvahäälselt, et seda ei tule nagunii. Aga Soome, Eesti ja Euroopa Liidu koostöös jõudsime ajaloolise tulemuseni," jätkas ta.