Nii võib ettevõte nimega Firma www.firma.ee internetilehekülje kõrval endale registreerida ka www.firma.eu aadressi. Firma juhile saab siis suure tõenäosusega e-posti saata aadressile firma.juht@firma.eu.

".com domeeni kasutamine on Euroopa ettevõtete ja organisatsioonide jaoks kuidagi liiga ameerikapärane," ütles Euroopa Komisjoni pressiesindaja Peter Sendler Eesti Päevalehele. EL-i oma domeeninime kasutuselevõtu idee tekkis juba 2000. aastal, möödunud aasta sügiseks sai see liikmesriikide heakskiidu.

"Ma ei oska küll ühtegi põhjust nimetada, miks mõni Eesti firma peaks endale selle registreerima," ütles Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Siim Raie, lisades, et turunduslikult võiks see mõnele üksikule ettevõttele oluline olla.

Sendleri sõnul on EL-i domeeninimega ettevõtetel võimalik päritolu esile tõsta. .eu lõpuga e-posti aadressi on võimalik kasutada ka eraisikutel, kui selle kasutusõiguse ostab mõni e-posti teenuste osutaja.

"Suurim nõudlus .eu domeeni järgi on Euroopa Liidu institutsioonidel ja suurfirmadel," ütles Sendler. Uute liikmesriikide ettevõtted saavad tema sõnul .eu domeeni kasutamisega oma mainet tõsta. "See tõstab nende usaldusväärsust maailmas," ütles Sendler.

.eu domeeninime register luuakse selle aasta jooksul Belgiasse, samas saab selle kasutamist tulevikus ka kõikides liikmesriikides vastavatelt asutustelt taotleda. Domeeni kasutamise hind ei ole veel paika pandud.

Möödunud aastal tulid mitu liikmesriiki välja ideega võimaldada toodete pakenditel paralleelselt viitega päritoluriigile kasutada ka "Made in the EU" tähistust. Euroopa Komisjon konsulteerib selles suhtes asjaosalistega, konkreetseid ettepanekuid tehtud ei ole.