Euroopa negatiivsete intresside eksperiment on raskesti loobutav lõks

 (9)
IMGP3845 (Large)
HiirelõksFoto: Astrid Lepik

Euroopa ebatavaline eksperiment negatiivsete intressimääradega elavdamaks majanduskasvu ja inflatsiooni näib lõksuna.

Viis aastat tagasi ajutise meetmena euroalal plaanitud negatiivsed intressid pole jätkuvalt suutnud saavutada soovitut. Ka Jaapanis, Šveitsis, Rootsis ja Taanis on intressitasmeed väga madalad.

Et aga maailma majanduskasv on aeglustumas, paistavad negatiivsed intressid pikemalt kehtima jäävat. Mida kauem on intressid negatiivsed, seda suuremaks tõuseb kisa, kirjutab Bloomberg.

Negatiivseid intresse peetakse süüdlasteks, miks pangad on muutnud nii nõrgaks. Samuti on tegemist hoiustajatelt sissetuleku konfiskeerimisega. Samas on see hoidnud ettevõtteid tilgutite all ning visanud ettevõtete võla ja varade hinnad jätkusuutmatult kõrgetele tasemetele.

Keskpankurid tunnistavad, et ega need negatiivsed intressimäärad pole ideaalsed, kuid nad on kindlad, et see meede aitas vältida deflatsiooni ja toetas kasvu.

On tõsine risk, et negatiivsed intressitasemed muutuvad alaliseks. See on pannud panku muretsema, kuna nad ei saa kulu hoiuste näol viia negatiivsele intressitasemele. Vähemalt mitte jaeklientide osas.

„Ma ei ütleks kunagi, et intressid ei saa minna negatiivseks, kuid seda saab teha vaid lühiajaliselt,“ ütles Šveitsi suurpanga UBSi juht Axel Weber, kes varem oli Euroopa keskpangas intressitaseme otsustaja. „Aga see on nagu sukeldumine. Sa saad olla vee all mõnda aega, kuid ei saa sinna igaveseks jääda.“

Seotud lood:

Deutsche Banki ökonomist David Folkerts-Landau hindas, et euroala pangad on kaotanud negatiivsete intresside tõttu umbes kaheksa miljardit eurot aastas.

Euroopa Keskpank näeb asju teisiti. Keskpankurite arvetes saab kasumimarginaali kaotust tasa teha suuremate mahtudega, kuna madalad intressid suurendavad krediidinõudlust. Keskpanga nõukogu liige Benoit Coeure ütles, et kaheksa miljardit eurot on peenraha nimetades negatiivsetest intressitasemetest suuremate probleemidena pankade halbu laene ja tehnoloogilisi väljakutseid.

Negatiivsed intressitasemed võivad ootuste kohaselt sügavamale miinusesse minna, lõhuvad usku pangandussüsteemi vastu. See on pannud inimesi võtma pankdest raha välja ja hoidma seda sularahas või kullas. Šveitsis on juba konkreetsed näited, kuna iseäranis tuhande frangised rahatähed on muutunud väga populaarseks.

Selline rahapoliitika pakub tuge zombi-ettevõtetele, kes pole konkurentsivõimelised, millega kaasneb ressursside valesti paigutus, mis lööb produktiivsuse kasvu. Jaapan eksperimenteerib juba nullintressidega kaks aastakümmet, kuid sellest jäi ikka väheks, mistõttu 2016. aastal viidi intressitase negatiivseks. Lõputu ülilõtv rahapoliitika viitab, et majandus vajab tegelikult struktuurseid majandusreforme.

Euroopa intressimäärajad on juba aastaid rääkinud sama juttu, kuid see on läinud valitsuste näol nagu kurtidele kõrvadele.

Erinevalt Euroopast pole USA keskpank kunagi viinud intressitaset negatiivseks. USA rahapoliitika kujundajad on suhtunud alati skeptiliselt eksperimenti, kus hoiustajad peavad maksma raha hoiustamise eest, kartes iseäranis sellise poliitika mõju väikestele pankadele. Samuti on õhus küsimus, kas selline asi on üldse õiguslikult võimalik.

Target Ärileht