Tiinete emiste elutingimuste parandamine vähendab Euroopas sealiha tootmist, muutes liha ka Eestis kallimaks, sest nõudlus kasvab.

Ligi pooled Euroopa seakasvatajatest peavad tiineid emiseid puuris, et kaitsta embrüoid emiste rüselemise eest. 2013. aastast alates tuleb hakata tiineid emiseid pidama grupiviisiliselt viie kuni kümne kaupa koos. Loomakaitsjad peavad sellist kooselu sigadele paremaks.

Eesti seakasvatajad võidavad 1. jaanuarist kehtima hakkava muudatusega, sest siinsete farmide tingimused juba vastavad uuele direktiivile.

„See muudatus lööb valusalt paljusid Euroopa seakasvatajaid, kelle puhul on tegemist väikeste pereettevõtetega,” rääkis Rakvere lihakombinaadi juht Teet Soorm. „Kui samal ajal jätkub sööda kallinemine, siis nad kaotavad motivatsiooni tegevuse jätkamiseks, sest sigalate ümberehitamine on kallis lõbu. Uued nõuded võivad ühena paljudest asjaoludest mõjutada sealiha hinna tõusu, mille suurust ma ei oska prognoosida,” lisas ta.

Märkimisväärne osa Euroopa sealihast toodetakse väikestes perefarmides, mis panevad uutes tingimustes uksed kinni, sest noored ei soovi seakasvatusega tegeleda. „Seakasvatus on raske töö, mis seob inimesed kogu eluks oma farmi külge,” selgitas Soorm.

Eesti pole üle läinud

Enamik Eesti emisekasvatajaid on uueks direktiiviks valmis, sest Eestis polegi emiste puuris pidamisele üle mindud. „Eesti suuremad tegijad on vajalikud investeeringud juba ära teinud, kuid Euroopa perefarmid satuvad nüüd kõva surve alla,” ütles Eesti üks mõjukaim elussigade eksportija Urmas Laht. „Seakasvatus on muutunud väga suureks, intensiivseks ja isegi teadusmahukaks äriks. Kui väikefarmer suudab sea edukalt üles kasvatada, siis parima müügikanali leidmisega jääb ta enamasti hätta.”

Euro kasutuselevõtu mõjuna prognoosis Laht 2011. aastal sealiha kallinemist 10–20 protsendi võrra, mis pidas hiljem paika. Uue direktiivi mõjust tulenevat hinnatõusu Laht ennustada ei soovinud. „ Sööda, energia ja kütuste kallinemise tõttu tõuseb sealiha hind aastas 2–5 protsenti,” selgitas Laht. „Euroopas on sealiha hinnad juba praegu päris head ning seadusemuudatuse mõju on raske hinnata.”
Kevadel kallinesid kanamunadKevadine kanade elutingimuste parandamine tõstis munade hinda kümneid protsente.

Euroopa Liit kehtestas tänavu aasta alguses kanadele avaramad elutingimused, nõudes ühele munejale senise 600 ruutsentimeetri asemel 750 ruutsentimeetrit puuripinda.

Märtsis hakkasid munad kauplustes üle Euroopa kallinema ja neid ei jätkunud sellest hoolimata kõikidele soovijatele.

Konjunktuuriinstituudi andmetel kallinesid munad ka aprillikuus rohkem kui teised toiduained. Imporditud kanamunad kallinesid kuuga 42,6% ja kohalikud munad 27,6%. Munade kiire hinnatõus jäi pühade-eelsesse aega, kuu teisel poolel hind veidi langes, sest paljudes poodides pakuti mune soodushinnaga.