Euroopa plaan võib tõsta Eestis kõnehindu
Rändlustasu hindade ühtlustumine üle Euroopa tähendab Eesti suguste madala hinnatasemega turgude puhul survet siseriiklike hindade kasvule, kommenteeris Euroopa Komisjoni suurejoonelist ühtse telekommunikatsioonituru loomise plaani Elisa juhatuse esimees Sami Seppänen.
Euroopa Komisjon teatas eile ettepanekust kogu euroliitu hõlmava ja rändlustasudeta mobiilside võimaldamiseks ning Euroopa-siseste rahvusvaheliste kõnede lisatasude kaotamiseks.
Seppänen täpsustas, et määrus ei tähenda automaatset rändlustasude kadumist, vaid et need peavad võrreldes tänasega alanema.
„See on tarbijale positiivne uudis, sest ta saab reisides kasutada kõnesid ja mobiilset internetti soodsama hinnaga. See on positiivne ka operaatori poolt vaadatuna, kui klient kasutab välisriikides teenuseid julgemalt. Samas peab arvestama sellega, et hindade ühtlustumine üle Euroopa tähendab Eesti suguste madala hinnatasemega turgude puhul survet siseriiklike hindade kasvule ehk lähemale Euroopa keskmisele,“ ütles Seppänen Ärilehele.
Tele2 Eesti kommunikatsioonijuht Hans Saarvelti sõnul ei ole praegu veel võimalik prognoosida plaani mõju Eesti operaatorite tulule, kuna dokument on verivärske ja seda pole veel jõutud põhjalikult analüüsida.
„Pole veel ka kokku lepitud, palju võiks näiteks Euroopas reisides ühtne kõneminut maksta. Praegu on tegemist veel eelnõuga ning kas, millal ja mis vormis see jõustub, pole kindel,“ nentis Saarvelt.
Tema hinnangul oleks mobiilioperaatoritele mõju kõige suurem ilmselt kohe pärast uue regulatsiooni käivitumist, kui tulud tõesti vähenevad. „Pikemas perspektiivis, kui hind on odavam, siis kasutus kasvab ja see peaks tasandama regulatsiooni negatiivse mõju operaatorite sissetulekule,“ ütles Saarvelt.
Milline mõju on aga Euroopa Komisjoni plaanil rändlustasudele väljapoole Euroopa piire jäävates riikides, nagu näiteks Türgis, mis on eestimaalaste jaoks üks populaarsemaid puhkusesihtkohti?
„Teiste riikide osas võib esialgu toimuda nn. vesivoodi efekt - kui istud ühele poole, siis teine pool tõuseb. Aga lõpuks paneb ikka konkurents kõik paika,“ pakkus Saarvelt.
Kogu temaatika on Seppäneni sõnul alguse saanud sellest, et Euroopa tunnetab probleemi, et kiired internetiühendused ei ole Euroopas nii kättesaadavad kui mujal maailmas ja arenevad liiga aeglaselt. „Eestis ei ole need probleemid aga aktuaalsed. Elisa avas kogu Eestit katva 4G võrgu pool tundi pärast litsentsi kättesaamist, olles üks esimesi Euroopas,“ rääkis Seppänen.
Komisjoni nägemusel kiirendaks kiirete internetiühenduste loomist ühisturg koos suurte üle-euroopaliste teenusepakkujatega. Seppänen nentis, et kui Euroopas oleksid vaid üksikud suuroperaatorid, oleks raske uskuda, et Põhjamaade sugused äärealad saaksid investeerida sama suures mahus kui täna.
„See aga omakorda tähendaks, et tänane teenusekvaliteet ei püsiks, vaid muutuks samasuguseks nagu tunnetame täna Euroopas ringi reisides,“ selgitas ta.
EMT ei pidanud võimalikuks Euroopa Liidu plaani telekomituru ühtlustamiseks kommenteerida.
„Kuna puudub veel kogu põhjalik info nimetatud regulatsiooni uute muudatuste kohta ning pakett ei ole veel lõplikult selge, ei ole meil võimalik antud teemat hetkel kommenteerida,“ teatas EMT pressiesindaja vahendusel.
