Euroopa rahandusministrid arutasid pangandusliidu üle, Helme jäi ainsana eriarvamusele

 (357)
Helme: Euroopa kolleegid käisid mul nööpi keeramas
Martin Helme.
Martin Helme. Foto: Anette Parksepp

Euroala rahandusministrid arutasid Luxembourgis Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) lepingu muudatuste üle - valdavalt jõuti muudatustes kokkuleppele, teatas rahandusministeerium. Siiski nõudis lõpuks ainsana Eesti rahandusminister Martin Helme, et kui praegu saab otsuseid erandkorras vastu võtta 85% poolthäältega, siis peaks ESMi kavandatava uue instrumendi - pangandusliidu kriisilahendusfondi kaitsemeetme - kasutamine olema ühehäälne.
Kuuldavasti teeb ministrile enim muret asjaolu, et kui mehhanismi rahadest peab hakkama pankade saneerimist rahastama ehk neid pankrotti minekust päästma, ei arvestataks Eesti (või tema kui ministri) häälega eraldiseisvalt.

Lepingu muudatustega soovitakse ESMile anda pangandusliidu kriisilahendusfondi kaitsemeetme funktsioon, täpsustada julgestuslaenude andmise tingimusi ning selgemalt sätestada ESMi roll riikide laenuvõime hindamisel. Eesti oli aga liikmesriikidest ainuke, kes jäi eriarvamusele kaitsemeetme kasutamise üle otsustamise hääletusprotseduuri suhtes.

Rahandusminister Martin Helme sõnul jälgib Eesti tähelepanelikult ESMi mandaadi laiendamisega seotud võimalikke riske ning seda, et Eesti ei võtaks endale täiendavaid kohustusi. „Euroopa Liit ja euroala on juba loonud mitmed kaitsevallid nii regulatsiooni, järelevalve kui ka pankade endi maksetest kogutava kriisilahendusfondi näol. See tähendab, et pangandus peab olema ise võimeline oma kriisid lahendama ilma maksumaksja rahasüstideta," ütles Helme pressiteate vahendusel.

Seotud lood:

Sotsiaalmeedias kirjutas Martin Helme aga palju lahtisema tekstiga, kuidas tema Euroopa kolleegid käisid tal "nööpi keeramas". "Seisin selle eest, et otsus ESM-i abiraha kasutada oleks tehtud ühehäälselt ehk Eestil oleks siin vetoõigus. Algselt olid mul selles küsimuses ka mõned liitlased aga varahommikuks olin oma seisukohaga üksi. Nööpi käisid keeramas õige mitmed kolleegid, aga jäin Tallinnast kaasa antud mandaadile kindlaks: kui meie maksumaksja raha hakatakse kasutama, peame me otsustamise juures olema ja meie häälel peab kaal olema. Seda tagame ainult ühehäälsuse säilimisega. Lõpuks lepiti kokku, et selles ei ole kokku lepitud ning teema läheb peaministrite lauale," kirjutas Helme.

„ESM saab siia pilti tulla ainult viimase instantsi laenajana kriisilahendusfondile ja me soovime seda raha kindlasti pankadelt tagasi. Minu veendumus on, et ESMi sekkumine pankade kriisilahendusse peab olema euroala riikide eranditult ühehäälne otsus," selgitas rahandusminister.

Lisaks ESMi muudatustele arutasid rahandusministrid reede varahommikuni ulatunud kohtumisel euroala eelarveinstrumendi ja pangandusliidu edendamise järgmiste sammude üle.

Ministrid leppisid kokku euroala eelarve instrumendi põhimõtetes. Loodav eelarve instrument oleks mõeldud struktuursete reformide läbiviimise ning nendega seotud avaliku sektori investeeringute toetuseks. Instrument on osa Euroopa Liidu eelarvest ning selle võimalik suurus lepitakse kokku ELi mitmeaastase eelarve läbirääkimiste käigus.