Euroopa suured olid šokis. Trump esitas neile pretsedenditu ähvarduse

Nädal enne seda, kui Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia süüdistasid ametlikult Iraani 2015. aastal sõltmitud tuumaleppe rikkumises, pöördus kolme riigi poole USA presidendi administratsioon. Kõlasid ähvardused, mis riikide ametnikke šokeerisid.

Ähvarduse sisuks oli see, et kui Euroopa kolm suurt ei väljanda selgesõnaliselt oma rahulolematust seoses Iraani tuumalepinguga ja ÜRO läbirääkimised Iraaniga ei saa alata, siis kehtestab Trump Euroopa autotööstusele 25-protsendilise tollimaksu. Mõne päeva pärast tegigi kolmik avalduse ja Iraan kutsuti laua taha. Samas ei tahtnud Euroopa riikide ametnikud, et see ähvardus avalikuks tuleks, sest see näitaks neid nõrgana ja mõjutatavana.

Sellist USA käiku nimetas üks Euroopa ametnik väljapressimiseks ja ta ütles, et see näitab, et USA-l on oma vanima liitlase suhtes kasutusele võtnud uue karmi taktika.

Trump on ka varem sama asjaga ähvardanud, kuid siis oli teemaks kaubandusleping, aga mitte kogu kontinendi välispoliitika.

Ei ole selge, kas selline ähvardus oli üldse vajalik, sest Euroopa riigid olid andnud signaale, et nad astuvad selle sammu nii või naa.

„Tollitariifidega ähvardamine on maffia-stiilis taktika ja nii liitlaste suhetes tavaliselt ei käituta," ütles üks ekspert The Washington Postile.

Euroopa ametnikud kurtsid, et Trumpi ähvardus tegi nende otsuse teisipäeval ainult raskemaks. Otsuse sisuks on see, et algavad 65 päeva kestvad läbirääkimised Iraaniga, et riik järgiks tuumaprogrammi. Kui kokkuleppele ei jõuta, siis võib ÜRO uuesti Iraanile kehtestada sanktsioonid.