Euroopa suurim vutifarm asub Eestis
“Olen kindel, et see vutifarm on Euroopa ja Põhjamaade suurim. Prantslased on suured vutikasvatajad, aga neil on hästi palju väikseid farme,” ütles Järveotsa vutifarmi omanik Ülo Pullissaar.
Tosina muna eest saab peremees 8,5 krooni
Järveotsa farmi vutimune müüakse Eesti suuremates marketites. Peremees annab ühe muna edasimüüjale ära keskmiselt 70 sendi eest. Karbi eest, mis sisaldab 12 muna, saab ta 8,5 krooni. Mustamäe Prismas müüdi eile 12-munast pakki 13,9 krooni eest.
Praegu otsib Pullissaar väikestele vutimunadele odavamat pakendit, et mitte kulutada iga muna pealt 15 senti pakendile.
Vutikasvatus algas mehe jaoks 25 aastat tagasi paarisaja linnuga, täna on põhikarjas 6500 munejat vutti.
Järveotsa farm on ainuke, mis on projekteeritud ja ehitatud just vuttide pidamiseks. Farmi koguvõimsus on 48 000 põhikarja lindu, mis võimaldaks toota aastas 10–12 miljonit muna.
“Ei teata, mida vutimuna endast kujutab ja mida sellest teha saab. Põhjus on inimeste harimatuses. See on nagu kanamuna, aga palju parem. Ka president valis koka just vutilihast valmistatud prae järgi,” rääkis Pullissaar.
Jaapanlased, kes on maailma suurimad vutimunade tootjad ja sööjad, näevad koolilastele ette 3-4 vutimuna kohustusliku söömise päevas.
Sügisel nõudlus vutimunade järele harilikult kasvab ja vaatamata sellele, et iga päev viiakse poodidesse kuni 5000 muna, on sellest ikkagi vähe. Möödunud aastal suudeti lihavõtte ajal rahuldada vaid pool vajadusest.
Kahe nädala pärast jõuab vutiliha tarbijani
Siiamaani ei saanud farm pakkuda vutiliha, sest puudus nõuetekohane tapamaja. Praegu anti selleks ajutine luba Peri Põllumajandusosaühistule Põlvamaal. Kahe nädala pärast jõuab värske vutiliha ka marketitesse ja restoranidesse. Iga kuu plaanitakse pakkuda kuni 10 000 vutti. Osa vutte läheb ka edaspidi Tallinna loomaaeda kotkaste toidulauale.
“Oleme huvitatud ka teistele linnufarmidele oma tapamaja teenuse pakkumisest,” ütles Põlvamaal asuva Peri POÜ juhatuse esimees Sulev Peetsi ja lisas, et nemad investeerisid euronõuete täitmiseks ligi 200 000 krooni. Peri tapamaja võimsus on kuni 10 000 vutti kuus.
Teine Eesti vutikasvataja on Äksis vutifarmi pidav Rene Treier, kelle farmis kasvab 1900 noort ja 1400 vana vutti. Päevas munevad nad kokku umbes 1000 muna.
“Vutikasvatus ei tasu enam ära ja ma lõpetan sellega tegelemise paari aasta pärast,” ütles Treier ja lisas, et kuna euronõuded hävitasid kõik tapapunktid, võtsid ka restoranid oma menüüdest vutiroad välja.
Kuigi põhjanaabrite seas on palju vutikasvatajaid, on nende farmid väikesed. Igas farmis on keskmiselt 1500 lindu. Jaapanis asub maailma suurim farm, kus on 350 000 lindu.
Eestis aretatud vutt muneb teistest rohkem
Eestis on kahte tõugu vutte. Ühed on prantsuse lihatõugu broilerid, teised aga kohapeal ainukese linnutõuna välja aretatud Eesti vutid. Prantsuse vutt on rasvasem ja sobib grillimiseks, kohapeal aretatud vutt aga muneb konkurendist aastas 80 muna rohkem.
Vutimunast koorub tibu 17-päevase haudumise järel. Munema hakkab vutt keskmiselt 45–60-päevaselt ja teeb seda järgneva 10 kuu jooksul. Selle ajaga muneb üks lind 250 muna. Pärast munemise lõppu sobib 180-grammine lihakeha suitsutamiseks, grillimiseks, praadimiseks või patta panemiseks. Vaatamata tõuaretusele on vutt säilitanud metslinnulihale omase maitse.
Vutimuna ravib
Jaapani, Hiina, Ameerika ning paljude teiste vutikasvatusmaade teadlaste uurimistöö kinnitab, et vutimunade söömine ravib kopsu-, maksa-, veresoonkonna- ja neeruhaigusi.
Kanamunavalgust tunduvalt kergemini omastatava valkaine tõttu sobib vutimuna ka allergikutele. Lihavutt on delikatess, mida pakuvad kõige kallimad restoranid.
Vutimunad on tänu rauasisaldusele heaks rauaallikaks naistele raseduse ajal.
Järveotsa farmi vutimunad sisaldavad tänu spetsiaalsele söödale omega-3 rasvhappeid, mis hoiavad ära infarkti ja tromboosi ning teised südame-veresoonkonna haigused.
Kuigi vutimuna on kanamunast väiksem, sisaldab see ometi rohkem aminohappeid ja vitamiine, mille vahekord on inimorganismile väga sobiv. Erinevalt kanamunast, mis suurendab kolesterooli hulka inimese organismis, vähendab vutimuna seda.
Allikas: http://www.hot.ee/alternatiiv/poldvutikasvatus.html, Järveotsa farm
