See toetus aitab nihutada teaduse piire, tõsta Euroopa konkurentsivõimet ja aidata lahendada selliseid ühiskonna ees seisvaid probleeme nagu kliimamuutus, energia ja toiduga kindlustatus, rahvastiku tervis ja vananemine.

Toetust saavad umbes 16 000 osalevat (sh umbes 3000 väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat) teadusorganisatsiooni, ülikooli ja tööstussektori esindajat.

Toetuste andmisel lähtutakse pakkumiskutsetest ja viimase 14 kuu hinnangutest. Paljud pakkumiskutsed kuulutatakse ametlikult välja 20. juulil.

Kõnealune pakett on majanduslik stiimul, mille abil loodetakse luua rohkem kui 165 000 uut töökohta. Ühtlasi on tegemist ELi Euroopa 2020 strateegia ja eriti 2010. aasta sügisel käivitatava suurprojekti „Innovaatiline liit” põhielemendiga.

Volinik Geoghegan-Quinni sõnas:„ Me pakume teadlastele ja innovaatoritele 6,4 miljardit eurot uuenduslike projektide jaoks, mis keskenduvad suurtele majanduslikele ja ühiskondlikele väljakutsetele: kliimamuutusele, energia ja toiduga kindlustatusele, rahvastiku tervise ja vananemise probleemile. See on hiiglasuur ja tõhus majanduslik stiimul ning investeering meie tulevikku.”

ELi seitsmendast raamprogrammist toetuse saamiseks on võimalik esitada rahastamistaotlus paljudes erinevates poliitikavaldkondades. Näiteks tervishoiule on eraldatud rohkem kui 600 miljonit eurot. 1,2 miljardi euro suurune rahasüst tehakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teadusuuringuteks. See aitab komisjonil ellu viia Euroopa digitaalarengu tegevuskavas võetud kohustust suurendada jätkuvalt IKT eelarvet.

Rohkem kui 1,3 miljardit eurot on reserveeritud Euroopa Teadusnõukogu poolt välja valitud parimatele loovteadlastele. 7000 kõrgelt kvalifitseeritud teadlase liikuvustoetusteks eraldatakse Marie Curie meetmete kaudu kokku 772 miljonit eurot.

Eriliseks prioriteediks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), keda võib pidada Euroopa innovatsioonisüsteemi selgrooks ja kes moodustavad 99% kõigist Euroopa ettevõtjatest. VKEd saavad peaaegu 800 miljonit eurot ja esimest korda on mitmes valdkonnas eraldi sihtotstarbelised eelarved. Näiteks tervishoiu, teadmistepõhise biomajanduse, keskkonna ja nanotehnoloogia valdkonnas peab VKEde osalus mitme teemavaldkonna puhul ulatuma 35%ni kogueelarvest.

Teadusuuringute tulemuste rakendamine uutesse tehnoloogiatesse, toodetesse ja teenustesse on paketi tähtsaim osa.

Ainuüksi terviseuuringutes kulutatakse umbes 206 miljonit eurot – üks kolmandik 2011. aasta kogueelarvest – teadlaste algatatud kliinilistele katsetele, et uued ravimid jõuaksid kiiremini turule.

Nanotehnoloogias (270 miljonit eurot) keskendutakse uurimistööle, mis võib luua patentimis- ja turustamisvõimalusi.

Umbes 600 miljonit eurot IKT toetustest on ette nähtud järgmise põlvkonna võrgustiku ja teenuste infrastruktuuride, robotsüsteemide, elektrooniliste ja fotooniliste komponentide ning digitaalse infosisu tehnoloogia jaoks. Rohkem kui 400 miljoni euroga toetatakse uuringuid selle kohta, kuidas IKT abil on võimalik lahendada selliseid küsimusi nagu vähesema CO2-heitega majandus, vananev ühiskond ning kohandatavad ja säästvad tehased. 2011. aastal on ette nähtud ka 90 miljoni euro eraldamine tuleviku-interneti avaliku ja erasektori partnerluse tarbeks, et muuta Euroopa tähtsaimad infrastruktuurid „arukaks”.

Uus avalik katsetuse korras juurdepääs keskkonnauuringute tulemustele

Keskkonnauuringud saavad umbes 205 miljonit eurot. Komisjon astub sel aastal samme selleks, et kiirendada keskkonnauuringute tulemuste jagamist; ELi toetuste saajad võtavad endale kohustuse teha pärast teatavat embargoperioodi vabalt kättesaadavaks oma uurimistööde publikatsioonid.