Euroopa võitluses rahapesuga on avanemas uus rinne, kus ka Eestil on oluline roll täita

 (92)
Eesti finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler.
Eesti finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler.Foto: Priit Simson

Pärast seda, kui ühe Euroopa suurima panga ümber lahvatas rahapesuskandaal, kus kahtlase raha hulka hinnatakse sadadele miljarditele eurodele, on Balti riigid – mis on sattunud selle suure juhtumi keskmesse – alustanud uut kontrolli tugevdamise ringi.

Euroopa võitluses rahapesuga on avanemas uus rinne, kirjutab Bloomberg. Seekord on sihikule võetud makseteenuse pakkujad, kes lisaks e-kaubanduse lihtsustamisele võimaldavad inimestel saata madalate kuludega ka raha üle maailma.

Sellega kaasneb aga oht, et samal ajal, kui kogu rahapesuvastane kontroll on suunatud pankadele, kasutavad kurjategijad hoopis neid kanaleid selleks, et peita ebaseaduslikke tehinguid. Ohule juhtisid selle aasta alguses tähelepanu Põhjamaade riikide ametnikud, kuna piirkond on pärast 200 miljardi euroni küündida võivat Danske panga rahapesujuhtumit, kus selle Eesti haru kahtlustatakse ulatusliku rahapesus, iseäranis suure tähelepanu alla sattunud.

Ka on selle pärast muret tundma hakanud suured üleilmsed teenusepakkujad nagu näiteks Londonis tegutsev Revolut, kes sai Euroopa panganduslitsentsi läbi Leedu. Küll aga on need hoopis olnud kolme Balti riigi pealinnades Tallinnas, Riias ja Vilniuses tegutsevad õiguskaitseorganid ja finantsjärelevalved, kes on kõige drastilisema sammu astunud.

Seotud lood:

Eesti kriminaalpolitsei pidas selle kuu alguses kinni kolm GFC Good Finance Company AS-i töötajat kahtlustatuna rahapesus ja omastamises. 2013. aastast tegutsenud GFC oli selle aasta alguseks saanud enda kätte poole 183 miljoni euro väärtusesse jäävast turust. Finantsinspektsioon võttis aga firmalt tegevusloa selle aasta mais, põhjendades sammu sellega, et ettevõte oli tõsiselt rikkunud rahapesuvastase võitluse meetmeid, sealhulgas tunne-oma-klienti protseduure.

Selle aasta aprillis jäi tegevusloast ilma ka AS Talveaed, mis oli teenindanud kõrgema riskiga mitteresidentidest kliente alates 2011. aastast. Finantsinspektsioon põhjendas sammu sellega, et ettevõte on mitu aastat rikkunud oma seaduslikke kohustusi.„Saame kinnitada, et pärast nende juhtumitega tegelemist on rahapesurisk sektoris oluliselt vähenenud,” märkis Eesti finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler Bloombergile meilivahetuses.

Leedus trahvis keskpank ettevõtet MisterTango UAB oktoobris 245 000 euroga, kuna ettevõte oli rikkunud rahapesuvastaseid ja terrorismi rahastamise vastaseid eeskirju. Tegu oli ettevõte kolmanda rikkumisega alates 2016. aastast. Leedu keskpank on karmistanud ka krüptoraha ja makseteenuseid pakkuvate ettevõtete rahapesuvastaseid meetmeid ja kapitalinõudeid.

Läti on samamoodi mures. Selle rahapesuvastase võitluse büroo usub, et osad ettevõtted, kes teenindavad väliskliente, on väga kõrge riskiga, kuna neil on nõrgad klientide taustaprotseduurid. Ka märkis asutus sel aasta tehtud riskianalüüsis, et ka ettevõtted, kes teenindavad kohalikke kliente, võivad kokku puutuda maksupettuste skeemidega.

Bloomberg tuletab meelde, et kuigi Eesti on riik, kus leiutati Skype ja kus on väga kiiresti mindud üle e-teenustele – alates veebis maksudeklaratsiooni täitmisest kuni internetis hääletamiseni –, oli Eesti ka esimene, kes hakkas uurima makseteenuste osutajaid. Valitsuse rahapesuvastase komisjoni koosolekute protokollid, mis lähevad ajas tagasi kuni 2011. aastani, näitavad, et juba siis olid osad komisjoni liikmed mures.

„Raha, mis teenitakse kuritegelikult teel, tuleb mingi moel puhtaks pesta,” rääkis toona keskkriminaalpolitseid esindanud Krista Aas. „Makseteenuste pakkujad on selleks ideaalne kanal,” lisas ta. Need hirmud pole aga tänaseni kuhugi kadunud. „Krüptoraha vahendajad ja makseteenuseid pakkuvad ettevõtted on väga suur oht,” märkis Läti finantsluure üksuse juht Ilze Znotina selle aasta septembris.

Ekspressi konverents 2020