Euroraha investeeriti eelmisel aastal kõige rohkem transporti

Euroopa Liidu toetusi investeeriti möödunud aastal kõige rohkem transpordi arendusse, suurematest projektidest valmisid Aruvalla-Kose teelõik ja Tartu linna idapoolne ringtee.

Perioodil 2007-2013 välja makstud 2,6 miljardist eurost moodustab eelmise aasta väljamaksete kogumaht 22 protsenti ehk 585 miljonit eurot.

"Järjest suurenev väljamaksete tempo näitab, et projektid edenevad planeeritult. Näiteks on mahukate taristuprojektide ettevalmistamine lõppenud ja asendunud ehitustöödega," rääkis rahandusministeeriumi välisvahendite osakonna juhataja Kerstin Liiva.

Kõige rohkem said toetust transport (152 miljonit) ja veemajanduse taristu arendamine (129 miljonit).

Vee- ja kanalisatsiooniprojektide abil lahendati aastakümneid Viimsi valla elanikke häirinud veekvaliteedi probleem, Maardus ehitati välja uued reovee- ja joogiveetorustikud ning ligi 7000 elanikku said võimaluse liituda ühiskanalisatsiooniga.

Inimeste töölesaamise võimalusi ja tööelu kvaliteedi parandamist toetas Euroopa sotsiaalfond mullu üheksa miljoni euroga.

Projektid pakkusid töötutele koolitusi ja nõustamist, tööandjad said taotleda raha töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimiseks.

Investeeringuid jagus igasse Eesti maakonda, kuid kõige rohkem toetust said suured Harjumaa taristuprojektid.

Perioodil 2007-2013 on Eestil võimalik kasutada struktuuritoetust 3,4 miljardi eurot, millest on projektidega kaetud 96 protsenti ja välja makstud 76 protsenti. Perioodi struktuuritoetust on võimalik kasutada 2015. aasta lõpuni.

Aastail 2014-2020 on Eestil struktuuritoetust samas mahus, investeeritakse eelkõige hariduse, tööhõive ja majanduse, aga ka keskkonna, energeetika, transpordi ning infotehnoloogia arendamiseks.