AS Hooleandeteenuste 2012. majandusaasta aruandes on kirjas, et ettevõtte eelmise aasta puhaskasumiks kujunes 22 miljonit eurot. Põhjus on aga mitte sisuline, vaid pigem raamatupidamislik. „Lähtume raamatupidamislikus arvestuses 2012.aastal rakendunud põhimõtetest, mis loevad ettevõtte tuluks sihtfinantseeringuna antud välisabi," selgitas Hoolekandeteenuste juht Maarja Mändmaa. Seevastu sihtfinantseerimise mõju arvestamata lõppes 2012. majandusaasta riigifirmale  Hoolekandeteenused hoopis 0,98 miljoni euro suuruse
tegevuskahjumiga.

Sihtfinantseerimine on valitsusepoolne abi, mida antakse teatud eesmärkide teostamiseks kindlaksmääratud kriteeriumite järgi ning mille saamine on seotud teatud tingimustele vastamisega ja järgimisega. Seega suur osa nn kasumist pärineb Euroopa Regionaalarengu Fondist  saadud 22,1 miljonist eurost, mille toel rajatakse 11 Eesti paigas 550 kaasaegset teenusekohta psüühilise erivajadusega inimestele. Just selle projekti valmimise tõttu pidas Hoolekandeteenused juhatuse esimees Maarja Mändmaa mööduvat aastat märgiliseks.

„Saime üle Eesti 11 erinevas paigas valmis üle 550 uue ööpäevaringse teenusekoha psüühikahäiretega inimestele ning selle võrra saime sulgeda vanu ja amortiseerunud hooldekodukohti. Nende uute kohtade rajamiseks eraldatud Euroopa Liidu raha ongi meie "hiigelkasum". Sotsiaalministeeriumi vahendusel oleme selle projektiga tegelenud 2008.aastast saadik ja praeguseks saab seda nimetada väga suureks töövõiduks," selgitas Mändmaa.

„Sedalaadi logistikaprojekt on Eestis minu teada esmakordne ja mul on väga hea meel, et meie meeskond ning kõik meie kodude juhid ja töötajad said sellega hakkama. Need kliendid aga, kes on vanadest suurtest hooldekodudest kolinud väikestesse privaatsetesse peremajadesse, on senisest rohkem muutunud iseseisvamaks ja tegusamaks, nende elukorraldus sarnaneb palju rohkem tavapärase rütmiga ning nad on väga rahul oma elutingimustega," rääkis Mändmaa.

Ta lisas, et avalikkuses jutuks olnud töövõimereform on edukas kui on olemas asjakohane metoodika, kuidas erivajadustega inimeste töiseid võimekusi hinnata ja suutlikkus inimese võimeid eesmärgistatult arendada. See eeldab professionaalset personali ja asjakohast keskkonda. Paljudel tuleb kõigepealt õppida toimetama kaitstud elu- ja töökeskkonnas, enne kui nad nö vabale turule sisenevad. „Arvestades aga meie riigi majanduskeskkonda, tuleb korralikult läbi mõelda, millised on jätkusuutlikud lahendused. Väikesed perepõhised teenuseüksused nõuavad poole suuremat teenindajate hulka. Samas ei kata praegune riigi rahastus ära isegi tänaseid minimaalseid kulusid, mis on ettenähtud. Hooldekodus, kus on 30 psüühikahäirega inimese kohta 2 tegevusjuhendajat, ei saa tagada kvaliteetset teenust, individuaalset lähenemist. Ka elementaarset turvalisust on raske tagada," lausus Mändmaa. Ta lisas, et lähiajal on sotsiaalministeeriumi eestvedamisel valmimas erihoolekande pikaajaline arengukava, mis peaks kõiki neid probleeme adresseerima.

„Järgmisel aastal tahame kindlasti kaasa rääkida puuetega inimeste tööhõive edendamise teemadel. Praegu on enamasti juttu olnud füüsilise puudega inimeste kaasatusest tööturule, kuid meie keskel elab väga suur hulk psüühikahäirega inimesi, kes on ka arvestatav tööjõud ja kellele oma sisstuleku teenimine võimaldaks iseseisvalt hakkama saada ning tunda end inimväärikalt. Kuna oleme paljudele neist teenusepakkujaks, tahame koos nendega tõstatada ka selle teema. Meil on üksjagu häid kogemusi ette näidata," ütles Mändmaa.