Paet sõnas arupärimises, et ELi energialiidu peamisteks eesmärkideks on olnud energiaallikate ja pakkujate mitmekesistamine ja ELi riikidevaheliste ühenduste suurendamine. „Samas on Nord Stream 2 rajamine ELi energiastrateegiaga vastuolus, sest ühe tarnija turuosa märkimisväärne suurendamine ELi gaasiturul vähendab tarneallikate mitmekesisust,” ütles ta.

„Mitu liikmesriiki on korduvalt juhtinud Euroopa Komisjoni tähelepanu Nord Stream 2 vastuolulisusele ja küsinud ka komisjoni arvamust Nord Stream 2 projekti vastavuse kohta Euroopa kolmanda energiapaketi gaasituru regulatsioonile,” lausus Paet.

Samas on Saksamaa välisminister alles hiljuti teatanud, et Saksamaa pooldab Nord Stream 2 rajamist. Paeti sõnul on selge, et ELi riikidel on Nord Stream 2 osas erinevad huvid ja seisukohad. „Oluline on, millest rolli hakkab mängima Euroopa Komisjon, võttes eelkõige arvesse ELi energialiidu eesmärke energiaallikate mitmekesistamise osas,” lisas ta.

Paeti arupärimisele vastas Euroopa Komisjoni liige Arias Cañete, kelle sõnul on komisjon mitu korda avalikult väljendanud seisukohta, et Nord Stream 2 ei ole kooskõlas energialiidu poliitikaeesmärkidega, sest see ei taga juurdepääsu uuele tarneallikale, vaid võib anda ühele tarnijale võimaluse oma positsiooni Euroopa Liidu gaasiturul veelgi tugevdada.

„Euroopa Komisjon edendab omavahel paremini ühendatud, mitmekesisemaid ja konkurentsivõimelisemaid gaasiturge Euroopas. Näited komisjoni püüdluste kohta energiavarustust mitmekesistada on sellised algatused nagu lõunapoolne gaasikoridor, veeldatud maagaasi börs Vahemere piirkonnas, Kesk- ja Kagu-Euroopa gaasivõrkude ühendamise kõrgetasemeline töörühm ning toetus veeldatud maagaasi hoidlatele ELis,” ütles Cañete.

Ta lisas, et pidades silmas neid arengusuundi ja arvestades olemasolevat hästi toimivat imporditaristut, ei näe Euroopa komisjon vajadust Nord Stream 2 mõõtu uue gaasiimporditaristu järele.

„Lisaks leiab komisjon, et kui Nord Stream 2 ehitatakse, siis ei saa ega tohi seda käitada õiguslikus vaakumis või üksnes kolmanda riigi õigusest lähtuvalt. Seepärast tuleb kehtestada eriõiguskord, milles järgitakse rahvusvahelise ja ELi energiaõiguse aluspõhimõtteid. Selleks kavatseb komisjon taotleda volitusi, et sõlmida Venemaaga õigusraamistikku käsitlev leping,” lisas Cañete.