Kuigi euro ei ole enne 1. jaanuari Eestis veel seaduslik maksevahend, pakuvad pangad eraisikutele võimalust vahetada kroone eurodeks keskkursiga ja teenustasuta juba kuu aega enne europäeva ehk käesoleva aasta detsembris, kirjutab rahandusministeerium ettevõtjatele saadetud infobülletäänis.

Kõikides sularahateenuseid osutavates pangakontorites on võimalik kroone eurodeks vahetada Eesti Panga ametliku keskkursiga ja teenustasuta kuue kuu jooksul pärast 1. jaanuari.

Piiratud kontorivõrgustikus toimub vahetus veel täiendavalt kuus kuud, s.t. kuni 2011. aasta lõpuni. Eesti Pank vahetab kroone eurodeks tähtajatult ja piiramatus koguses.

Kaardimaksed muutuvad europõhiseks alates üleminekupäevast, sularahaautomaatides asendatakse kroonid eurodega 48 tunni jooksul.

Kuigi paralleelkäibe perioodil 1.-14. jaanuarini on võimalik kauplustes kroonidega maksta, ei tohiks kaubandusvõrku kasutada suure hulga kroonimüntide realiseerimiseks. Ükski ettevõte peale krediidiasutuste ja Eesti panga pole kohustatud sel perioodil kroonimünte vastu võtma rohkem kui 20 krooni ulatuses. Paberkroone tuleb vastu võtta piiranguteta.

Kahe kassa pidamine muudab ministeeriumi hinnangul aga müüjate ja kassapidajate töö raskemaks ning võib kaasa tuua senisest pikemad kassajärjekorrad.

Rahavahetuse näited:

50 krooni on pärast ümberarvestust 3,19558 eurot ning ümardatuna 3,20 eurot.

179,50 krooni; 11,47214 eurot; 11,47 eurot.

1110,90 krooni; 70,99945 eurot; 71 eurot.

Euro vahetuskurss: 15,6466 krooni. Kroonisummad jagatakse ühe eurosendi täpsusega kolmanda komakoha alusel pärast koma.

Näiteks 10 000 krooni suurune palk on eurosse arvestatuna ja ümardatult 639,12 eurot.

Kasu eurost:

* suurendab Eesti majanduse usaldusväärsust ja investorite kindlustunnet;
* lihtsustab kaubavahetust;
* riskimarginaalide vähenemisega alanevad intressimäärad;
* vähenevad valuutavahetuskulud, mis võivad Eestile tuua kuni 400 miljoni krooni suuruse võidu aastas (0,2% SKP-st);
* parem on hindu võrrelda ja see soodustab konkurentsi.

Allikas: rahandusministeerium