Euroskeptikust Martin Helme näeb kriisiperioodil päästeparve ka Euroopa Liidu rahastusvõimalustes

 (86)
Rahandusminister Martin Helme
Rahandusminister Martin HelmeFoto: Ilmar Saabas

Rahandusminister Martin Helme sõnul on püüd 2022. aastaks riigieelarve tasakaalu saada täielik barbaarsus, kuna see tooks kaasa kõik need negatiivsed järelmid, mis kaasnesid eelmise majanduskriisiga. Lähiaastatel näeb ta olulist leevendust riigieelarve kulude katmisel ka erinevates Euroopa Liidu rahastusvõimalustes.

„See kümme miljardit on muidugi suur number, aga seda tuleb kindlasti hinnata mingis taustsüsteemis ja perspektiivis,” ütles eile õhtul ETV saates „Esimene stuudio” käinud Helme, viidates sellele, et praegu prognoosib rahandusministeerium 2024. aastaks Eesti võlakoorma neljakordset kasvu ehk 10,4 miljardi euroni. See moodustab 31,3% SKP-st. Eelmise aasta lõpu seisuga oli valitsussektori võlakoorem 2,4 miljardit eurot ehk 8,5% SKP-st.

Helme selles probleemi ei näe. „Ülejäänud Euroopa keskmine on 80%, see on kümme korda rohkem kui meil on – ja see oli enne kriisi – pärast kriisi on see kindlasti kõikidel riikidel üle 100%,” ütles ta, rõhutades, et selles kontekstis ei saa Eesti võlakoormuse kasvu puhul kindlasti mitte rääkida mingist võlaorjusest.

„Ma kindlasti tahan hoolitseda selle eest, et selles kriisis me ei teeks neid fataalseid vigasid, mis me tegime eelmises kriisis, kus täiesti selgelt riigi vale poliitika tagajärjel kriis oli kõige sügavam Euroopas. Sellest taastumine kestis kõige kauem Euroopas, me kaotasime 100 000 inimest väljarändele ja täna selle tõttu karjume, et on appi vaja Ukraina töölisi,” põhjendas Helme.

Seotud lood:

Tema veendumuse kohaselt tagab laenuraha, et seekordne kriis jääb võimalikult lühikeseks, kukkumine võimalikult väikeseks ja taastumine võimalikult kiireks. „Selle jaoks on vaja kulutada,” märkis rahandusminister. Seetõttu on tema sõnul täiesti loogiline, et laenurahaga hakatakse ka jooksvaid kulusid, näiteks sotsiaalkulusid katma.

Ka tõi ta välja, et seda raha, millega saab riigieelarve kulusid katma hakata, on rohkem, kui seni on arvatud. „Lisaks meie enda eelarverahale, mis on juba väga suures osas lukus nö püsikuludena, on meil tulemas uus Euroopa Liidu eelarveperiood. Lisaks on Euroopa Liidu enda eelarveperioodil ka see taaskäivitamise kava sees – see on tõesti suur raha ja sellel on lõdvemad reeglid kui Euroopa rahadel üldse on,” rääkis Helme.

Lisanduvad veel väiksemad fondid, millega jagatakse nii Euroopa kui ka CO2 kaubanduse rahasid. Need kõik on rahandusministri sõnul osa eelarvepildist, kuigi nad pole päris eelarve sees.

„Üks suur osa meie aruteludest on viimastel päevadel olnud ka see, et milliseid kulusid, ka investeeringukulusid on meil võimalik katta nendest rahadest, mis tulevad väljapoolt ja kuidas me olemasolevaid eelarvekulusid saame kas või ajutiselt ka nende rahadega katta, et oma miinust vähendada,” rääkis Helme. Sellise seisukoha avaldamine tuleb mõnevõrra üllatuslikult, kuivõrd EKRE-sse kuuluv rahandusminister on valdavalt esinenud euroskeptiliste seisukohtadega.

Esmaspäeval esitletud suvise majandusprognoosi kohaselt on Eesti riigieelarve 2024. aastaks -3,1% nominaalses puudujäägis ja -2,0%-lises struktuurses puudujäägis. Ehk tasakaalu jõudmist ei ole veel niipea seal ette nähtud. Martin Helme sõnul on 2022. aastaks, mil majandus peaks taastuma koroonakriisi eelsele tasemel, täielik barbaarsus eelarvetasakaalu taga ajada – nagu on avalikus arutelus välja pakutud.

„Selle tagajärjeks on just kõik need asjad, mis eelmise kriisiga juhtus: majanduskriisi ägestumine, süvenemine, tööpuuduse kasv, maksulaekumiste vähenemine, taastumise aeglustumine. Sellega ei ole ma mitte mingil juhul nõus,” märkis rahandusminister.