Eurosüsteem maksab igale viiendale firmavõlakirjale peale

Euroopa keskpanga (EKP) turuturgutusprogrammi raames kokkuostetud korporatiivsetest võlakirjadest on viiendik negatiivse intressiga, avaldas pank täna.

8. juunist, mil käivitus lisaks riigivõlakirjade ostmisele ka ettevõtete võlakirjade ostmine, kuni 15. juulini on eurosüsteemi liikmespangad ostnud kokku 10,4 miljardi euro eest korporatiivseid võlakirju, selgub täna avaldatud EKP aruandest.

Kokku on ostetud võlakirju 175 ettevõttelt, nende intressid ulatuvad -0,3 protsendist kolme protsendini. Veidi üle 20% võlakirjadest on negatiivse tootlusega, st nende hoidmise eest peab peale maksma.

Kevadisele teadaandele, et eurosüsteem hakkab ka valitud ettevõtete võlakirjade kaudu raha trükkima, järgnes EKP hinnangul kohe ettevõtete võlakirjade tootluse vähenemine ja intresside kahanemine samasse kategooriasse kui pangavõlakirjadel.

Seda on eurosüsteemi rahatrükiprogrammile ka ette heidetud: põhjatu rahakotiga ostja saabumine võlakirjade turule moonutab turgu nii, et võlakirjadelt makstav intress ei peegelda enam tegelikku riski.

"Meie ootus on, et EKP võlakirjade kokkuostu edasine maht väheneb, sest praeguse mahuga jätkates tuleb tal osta negatiivse intressiga mitme firma võlakirju, kelle puhul ei ole negatiivsel intressil mingit mõtet," ütles Reutersile Unicrediti analüütik Philip Gisdakis.

Praegu on eurosüsteemi võlakirjaportfellist negatiivse tootlusega peamiselt lühiajalised, kuni nelja-aastase tähtajaga võlakirjad, mille väljaandja on kas väga kõrge reitinguga ettevõte või riigile osaliselt või täielikult kuuluv ettevõte, nagu Šveitsi toiduainetootja Nestle ja Prantsusmaa mootoritootja Engie.