Eurotsooni rõõm majanduskasvust võib jääda üürikeseks

 (3)
Eurotsooni rõõm majanduskasvust võib jääda üürikeseks
Scanpix/Panther Media

Täna EY avalikustatud majandusprognoosi (EY Eurozone Forecast) kohaselt hakkab eurotsooni majandus peale kahte aastat langust 2014. aastal lõpuks taas kasvama. See rõõm võib aga jääda üürikeseks, kui Euroopa Keskpank ei suuda vältida deflatsiooni, samuti võib Ukraina konflikti edasine eskaleerumine majanduskasvu peatada.

Ernst&Young Baltic AS partneri Ivar Kiigemägi sõnul jääb Eurozone Forecast uuring Eesti majanduse käekäigu osas veidi optimistlikumaks kui mõned muud hiljuti avaldatud majandusprognoosid.

„Uuringu kohaselt prognoositakse Eestile käesoleval aastal 1,6% kasvu ning 2014-2018. aastal keskmiselt 3,3% kasvu. Kuid rõhutatakse ka, et ennekõike Ukraina konflikt ning osaliselt sellega seotud Venemaa majanduslik nõrkus võivad olukorda sügisese prognoosi ajaks pessimistlikumaks muuta.“

„Eurotsooni majanduskasvu mootor on endiselt Saksamaa, kuid kasvu on üha rohkem hakanud panustama ka hiljutised probleemriigid Hispaania, Portugal ja Iirimaa,“ rääkis EY majandusprognooside nõustaja Märt-Martin Arengu.

„See näitab, et karmid kärpemeetmed on vähemalt nende riikide osas sellel ajahetkel vilja kandnud. Samas ollakse murelikumad traditsiooniliselt tugevateks majandusteks peetud, kuid kriisis vähest reformimeelsust näidanud Hollandi, Belgia, Prantsusmaa ja ka Itaalia osas. Muuhulgas ka hiljutisi Europarlamendi valimiste tulemusi arvestades suureneb tõenäosus, et viimatimainitud riikide tee tagasi majanduskasvu poole ei pruugi viia läbi sarnaste karmide kärbete ja reformide, vaid läbi lõdvema Euroopa Keskpanga raha- ja valitsuste fiskaalpoliitika. Nimelt on paljudes riikides ootamatult eduka tulemuse teinud äärmuslased pea kõik senise kasinuspoliitika vastased,“ selgitas ta.

Vaatamata positiivsetele nootidele majanduskasvu osas, märgib majandusprognoos ka seda, et enamikes riikides (Saksamaa on siin erandiks) ei tööta ettevõtted siiski veel täisvõimsusel, mistõttu nende soov investeerida ning ka palku tõsta on kesine.

„See aga omakorda hoiab eurotsooni pidevas deflatsiooni-hirmus. Samuti rõhutab prognoos, et juhul kui Euroopa Keskpanga hiljutisest otsusest kehtestada kommertspankade hoiustele negatiivsed intressimäärad jääb väheks, ning esimesed turgude reaktsioonid sellele viitavad, võib deflatsioon eurotsoonis olla paratamatu,“ märkis Arengu. „Nagu meditsiinis nii ka majanduses – lihtsam on haigust ennetada kui seda lõpuks ravida. Seega ei oleks me üllatunud, kui Euroopa Keskpank ühel hetkel veelgi jõulisemalt sekkub ning USA-stiilis rahatrüki teed läheb,“ lisas ta.

Samas tuleb  Arengu sõnul keskpanga tegevuse osas ka realistlikuks jääda – Saksamaale ennustab prognoos nii sel kui eriti järgmisel aastal inflatsiooni sihtmäärale „kuni 2%, aga mitte enam“ väga lähedale jõudmist.

„Samuti pärsivad rohkema laenuraha jõudmist majandusse selle aasta lõpul läbiviidavad pankade stressitestid. Traditsiooniliseks majanduskasvu mootoriks peetavad keskmise ja väikese suurusega ettevõtted sõltuvad ennekõike pankade laenurahast oma tegevuse laiendamisel ning just sellistele ettevõtetele laenamisel on eurotsooni pangad enne mainitud testi läbiviimist väga ettevaatlikud,“ selgitas Arengu.