EVEA esitas valitsusele 16 ettepanekut kriisimeetmete paketiks: suur osa kannatanud ettevõtjatest jäi igasugusest abist ilma

 (24)
Heiki Rits
Heiki RitsFoto: Tiit Blaat

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) andis möödunud nädalal nii peaministrile kui valitsuse majandusarengu komisjoni juurde loodud ekspertkogule ülevaate väikeettevõtjate probleemidest ja esitas vajadustest lähtuvad strateegilised ettepanekud.

„Oleme kokku panemas detailsemaid ettepanekuid järgmiste võimalike kriisiabi meetmete tingimuste kohta, mida esitame lähiajal nii ekspertkogule kui kriisiabi meetmete töörühmale," ütles EVEA president Heiki Rits.

Oma kirjas ekspertkogule nimetab EVEA kuusteist strateegilist ettepanekut, millest esimene on vajadus oluliselt täpsemalt sihitada teise paketi kriisimeetmed just enimkannatanud sektoritele, et piiratud rahaline ressurss jõuaks eeskätt neile, kes seda kõige enam vajavad. Üheks peamiseks probleemiks seniste kriisiabimeetmete rakendamisel peab EVEA seda, et väga suur osa kriisis raskelt kannatanud ettevõtjatest jäi igasugusest abist ilma.

EVEA strateegilised ettepanekud:

  1. Teise paketi kriisimeetmed tuleb oluliselt täpsemalt sihitada just enimkannatanud sektoritele. Enimkannatanud sektorid tuleb selleks täpsemalt defineerida seniste statistiliste andmete põhjal.
  2. Uus kriisiabimeetmete pakett peab kindlasti sisaldama kõiki erinevaid sekkumisviise: nii seadusandlikke ja maksualaseid meetmeid, kui tagastamatu abi ja finantsinstrumente. Seejuures mikroettevõtetele tuleb pakkuda valdavalt hästi sihitud tagastamatut abi. Mikroettevõtete puhul omab isegi väike laen suurt mõju ettevõtte bilansile ning võib muuta ettevõtte pankade silmis krediidikõlbmatuks järgmise, juba kriisijärgse, arenguks vajaliku laenu saamiseks. Seega muutuvad kriisilaenud väikeettevõtte edasise arengu takistuseks.
  3. Teeme ettepaneku muuta tagastamatu kriisiabi andmise kontseptsiooni ning pakkuda toetuse/subsiidiumi/granti asemele kriisiabina ettevõtjatele nende eelmisel aastal tasutud maksude osalist tagastamist. Arvesse peavad minema kõik riiklike maksude liigid. Selline tugimehhanism oleks lihtne ja odav administreerida, see stimuleeriks head maksudistsipliini ja välistaks väärkasutust, sest kõik andmed on riigi infosüsteemides olemas ning kogu protsessi on võimalik automatiseerida.
  4. Tagamaks kriisiabi kättesaadavust erineva haldus- ja finantssuutlikkusega ettevõtetele, broneerida kõigis universaalsetes (kõigile ettevõtete suurusgruppidele) kriisiabi rahalistes meetmetes kindel kvoot (protsent meetme kogumahust) mikro- ja väikeettevõtetele. Selle kvoodi suurus tuleb määrata statistiliste andmete ja vajaduste analüüsi põhjal ning peab olema proportsioonis nende ettevõtete panusega majandusse.
  5. Toetame ettevõtja senise maksukäitumise arvestamist toetuste või sooduslaenude andmisel, kuid kvalifitseerumisel peavad arvesse minema kõik riigile tasutud maksud, mitte üksnes tööjõumaksud. See tagab võrdse kohtlemise ettevõtjatele, kes kasutavad töölepingust erinevaid töösuhte vorme.
  6. Toetuse/laenu suurus peab arvestama ettevõtja reaalsete vajadustega majandustegevuse säilitamiseks ning olema proportsioonis selle käibega ja/või tegevuskuludega.
  7. Tuua kriisimeetmete tingimustesse regionaalne mõõde. On vältimatult vajalik teha abi ühtlaselt ja õiglaselt üle Eesti kättesaadavaks.
  8. Teha kiired ettevõtluskeskkonda parandavad muudatused õigusaktides (ettepanekud selle kohta on EVEA poolt esitatud samas dokumendis, meetmete all).
  9. Turism ja sellest sõltuvad sektorid (ilu- ja heaoluteenused, käsitöö- ja suveniiride tootmine ja müük, ürituskorraldus jt) on kahtlemata saanud covid19-kriisis enim kannatada - nende ellujäämise ja taastumise toetamine peab olema jätkuvalt riigi prioriteediks.
  10. Ekspordi, teadus-arendustegevuse (TA) ja välisinvesteeringute kõrval ei tohi toetuste kavandamisel unustada kohalikule turule suunatud teenindus- ja tootmisettevõtteid - eksportööre on vaid 20% kõigist ettevõtjatest. Vahetult teadus-arendustegevuses osalejaid on alla 1%. Kui lasta 80% siseturule orienteeritud ettevõtetest hääbuda, ei taastu majandus sellest kriisist kunagi. Ekspordi ja TA investeeringute suurendamist tuleks toetada pidevalt, kuid muudest allikatest, kui kriisiabipaketist.
  11. Maksimaalselt on vaja toetada ettevõtete ärimudelite kohandamist ja ümberkujundamist. Selleks on vaja kavandada investeeringu- ja arendustoetused nii väike- kui suurprojektidena. Abi peab olema kättesaadav kõigile kriisist mõjutatud sektoritele ning igas suuruses ettevõtetele.
  12. Järgmise kriisilaine ootel ning majanduse edukaks kriisijärgseks arenguks on äärmiselt oluline viia lõpuni kiire internetiühenduse taristu väljaehitamist kuni lõpptarbijateni kogu Eestis. Selleks kavandada viivitamatult vajalikud investeeringud.
  13. Teha kiire ja kardinaalne suunamuutus energeetikapoliitikas - toetada riiklikult hajutatud taastuvenergiatootmist, mis teenib korraga vähemalt 3 eesmärki: rohepööre, suurem energiajulgeolek ja täiendav stabiilne sissetulek suurele hulgale elanikele ja ettevõtjatele.
  14. Eelmise punkti ühtlaseks realiseerimiseks üle Eesti on vajalik kiiresti teha riiklikud investeeringud elektrijaotusvõrgu uuendamisse, et kõrvaldada puuduliku võimsusega seotud takistused võrguga liitumiseks ja tagada igaühe õigus toota ja müüa elektrit võrku. Selle ja eelneva punkti kohta esitab EVEA Valitsusele täiendavad argumenteeritud ettepanekud.
  15. Suurettevõtetele kriisiabi vahenditest suuremahuliste riiklike otselaenude otsustamisel lähtuda eelkõige alternatiivide puudumisest erasektori finantsasutuste näol.
  16. Kriisilaenude ja -käenduste rakendamisel läbi avaliku sektori sihtasutuste (Kredex, MES) tuleks loobuda käendus- ja lepingutasude nõudmisest abisaajatelt ning viia laenuintressid EL-i riigiabi ajutises raamistikus lubatud miinimumini.