EVEA nõuab otsustajatelt jõulisemaid samme: kui me kiireid muutusi väikeettevõtjate päästeplaanis ei tee, kaotame neist paljud!

 (9)
Heiki Rits
Heiki RitsFoto: Andres Putting

Kui riigikogu kiireid parandusi kriisipaketis ei tee ja lisaeelarves enim kannatanud sektorite ettevõtetele makstavaid otsetoetusi ei suurenda, võime paari kuuga kaotada väga suure osa meie ligi 130 000 mikro- ja väikeettevõttest.

Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioon (EVEA) pöördus eile kriisikomisjoni ja riigikogu poole seoses menetluses oleva lisaeelarve ja majanduse- ja kriisipaketi aruteluga, et juhtida tähelepanu lisaeelarves ettenähtud majandusmeetmete paketis olevale jätkuvalt väga suurele „valge laigule“. Kõik EVEA tehtud ettepanekud mahuvad olemasoleva kriisipaketi piiridesse, ega nõua hetkel täiendavaid rahalisi kulutusi.

EVEA peab „valge laigu“ all silmas nende ettevõtete toetamata jätmist, kes olid sunnitud eriolukorras oma tegevuse ajutiselt peatama, samuti kõige väiksemate toetamata jätmist, kes ei kvalifitseeru töötukassa töötasu hüvitisele (FIE-d ja muus töövormis kui töölepingu alusel töötajad ning juhatuse liikmed), ja kes suurema tõenäosusega ei kvalifitseeru ka pangalaenu või Kredexi otselaenu saamiseks.

„See on väga suur hulk – kümned tuhanded mikro- ja väikeettevõtted, ilma kelleta meie normaalne elu ei ole mõeldav: meie lähipoed, lemmikkohvikud ja -restoranid, juuksurid ja pesumajad, õmblusateljeed ja remonditöökojad, spordisaalid, muud vabaaja veetmise kohad ja paljud teised „elustiili ettevõtted“, keda on harva näha leheveergudel ning keda ei tohiks otsustajad samuti unustada,“ märkis EVEA president Heiki Rits.

Seotud lood:

Lisaeelarves on ette nähtud 10 miljonit eurot majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile mikro – ja väikeettevõtete toetusmeetme avamiseks. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et toetusmeede on mõeldud ettevõtetele, kes soovivad oma äri vastavalt kriisimõjutustele ümber kujundada, uutele toodetele ja teenustele fokusseerida, katkenud tarneahelat uuesti üles ehitada ja tootmiskorraldust ümber kujundada.

„See on kahtlemata vajalik tugi kriisist väljumise etapil ning kindlasti osa ettevõtteid peavad kriisi lõppedes end ümberprofileerima või oma ärimudelit muutma, kuid enne uue innovatiivse äriprojekti algatamist peavad nad kriisi üle elama ning vältima pankrotti, mis on juba täna paljudele reaalsus,“ toonitas EVEA asepresident Marina Kaas.

Täna on Kaasi sõnul hädas ka need ettevõtted, kelle traditsiooniline ärimudel töötab suurepäraselt edasi ka pärast kriisi lõppu, kuid tulu kadudes ei suuda nad oma jooksvaid kohustusi täita ja vaagivad hinge. „Riik võib paari kuuga kaotada väga suure osa oma ligi 130 000-st mikro- ja väikeettevõttest, kui kriisipaketis ei tehta kiireid parandusi,“ lisas ta.

EVEA on seisukohal, et sektorites, kus tulubaas on seoses koroona kriisiga kadunud, vajavad ettevõtted kiireloomulist riigipoolset otsetoetust oma vältimatute jooksvate kulude katmiseks (eelkõige üürikulud, nende inimeste töötasud, kes ei kvalifitseeru töötukassa toetusele, kommunaal-ja sidekulud, valveteenused jms). Kuna kriisist taastumine võib võtta pikemat aega, ei ole laenu võtmine püsikulude katmiseks paljude sektorite puhul jätkusuutlik ning võib vaid suurendada ettevõtjate makseraskusi esimestel kriisijärgsetel kuudel.

EVEA pakutud olulised muudatused raha eraldamisel kriisipaketi täiendamiseks olemasoleva eelarve raames:

  • Riigikogul eraldada minimaalselt 75 miljonit eurot erakorralise tagastamatu abi andmiseks ettevõtjatele, kelle tegevus on koroonakriisi mõjul seiskunud (kas klientuuri kadumise, valitsusepoolse keelu või vabatahtliku ettevõtte sulgemise tõttu).
  • Täiendav mikrolaenu meede mahus 100 miljonit eurot. Laenusumma ülempiiriga 50 000 eurot, mis oleks laenatav kiirkorras, otse ettevõtjale, intressiga mitte üle 1.5%
  • Majutus-, toitlustus- ja sündmuskorraldussektori ettevõtjate toetamiseks eraldada senisest poole enam, ehk 50 miljonit eurot, kasutades struktuurifondide vahendite ümberjagamiseks lubatud paindlikkust.


EVEA pöördumise eesmärk on anda valitsusele ja seadusandjatele otsest ja tõest informatsiooni Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate olukorrast ja vajadustest ning teha konstruktiivset koostööd, et riigi poolt kavandatav kriisiabi jõuaks nendeni, kes seda enim vajavad. Väikeettevõtjad on majanduse mootor, ärge laske sellel seiskuda!