EVEA toob välja palgatoetuste ja vautšerite nõrgad kohad ja pakub alternatiivi: riigimaksud tuleks osaliselt tagastada

EVEA konsulteeris enamike turismisektori organisatsioonidega, kes kinnitasid, et osaline maksutagastus eelmise kalendriaasta tasutud riigimaksude baasil on neile sobiv alternatiiv töötukassa töötasutoetusmeetmele ja siseturismi vautšerite jagamisele.

Kuna praegu arutluse all olevate töötukassa töötasuhüvitisel ja vautšerimeetmel on palju nõrku kohti, mis lõpptulemusena ei pruugi sektorit päästa, pöördus EVEA valitsuse poole siiski kaaluda 2019. a osalist riigimaksude tagastamist kui universaalset, kuluefektiivset, kõigile huvirühmadele vastuvõetavat ja erinevate turismivaldkondade suhtes õiglast riigiabi jaotamise kontseptsiooni.

"EVEA on ettevõtjate esindusorganisatsioon, ja oleme kindlad, et töökohti saab säilitada vaid siis, kui säilivad tööandjad, ehk ettevõtjad. Olukorras, kus käibelangus on 60%, 80% ja rohkemgi, ei ole töötajatele makstav osaline palk piisav tugi tööandjate tegevuse jätkamiseks, eriti valdkondades, kus palgakulu ei ole domineeriv kuluartikkel. Leiame, et riigipoolne abi peab antud juhul olema paindlik, et ettevõtjad saaksid ise otsustada, kuidas nad seda kõige tulemuslikumalt kasutavad," märkis EVEA president Heiki Rits.

EVEA toob punktide kaupa välja , milles seisnevad töötasuhüvitise ja vautšerite jagamise nõrgad kohad.

Töötasuhüvitis töötukassalt:

1. Töötasuhüvitis jõuab ainult väga piiratud hulga abivajajateni kuna enamik hädasolevate valdkondade ettevõtteid ei kvalifitseeru - põhjuseks töölepingu seadusest tulenevad juriidilised takistused (võimalik rakendada ainult TLS §35 kuna §37 kasutati maksimaalses ulatuses ära juba kevadise eriolukorra ajal), lisaks suutmatus maksta hüvitisele kvalifitseerumiseks nõutavat tööandja omaosalust töötasust.

2. Väikeettevõtted, kus 2019.a. töötasid vaid juhatuse liikmed või kes kasutasid võlaõiguslikke töötegemise lepinguid, need ei saanud taotleda toetust kevadel ning ei kvalifitseeru töötasu hüvitisele ja ka sel korral.

3. Töötasuhüvitis kulutab suure osa Töötukassa kevadise töötasuhüvitise maksmisega niigi napiks jäänud varudest ning see toob paratamatult kaasa eelmises majanduskriisis ettevõtjate poolt juba kogetud töötuskindlustusmakse määra tõstmise (VV määrus 30.04.2009 nr 71) . Täiendav maksukoormus on raskustes olevatele ettevõtetele talumatu. Samas on hädavajalik, et Töötukassal oleks piisavalt vahendeid, et panustada tõenäolise sügisese koondamislainega kaasnevate koondamishüvitiste, töötuskindlustushüvitiste, töötutoetuste ning kriisi tõttu majanduse struktuurimuutuste tõttu suure hulga töö kaotanute ümberõppe rahastamisse ka teistes majandussektorites.

Siseturu vautšerid:

1. Meetme mõju on erinevatele turismisektori valdkondadele äärmiselt ebaühtlane, see ei ole rakendatav nt. reisibüroodele, konverentsikorraldajatele, suveniirikaubandusele, turismiga seotud transpordile jms. Teisisõnu - see ei aita tervet sektorit ja külvab ebavõrdsust sektori sees.

2. Isegi, kui vautšeri süsteem käivituks juba oktoobris, on siseturismi hooaeg läbi ja siseturistide jaoks jäävad järgi atraktiivseks vaid SPA-d. See aga tekitab toetuse väga ebaõiglase jaotuse nii valdkondade kui ka erinevate majutusettevõtete vahel.

3. Oluline on piirkondade võrdne kohtlemine ja riski ennetamine, et väikeettevõtja ei jääks suure kõrval tühjade kätega. Praegused ettepanekud eelistavad Tallinnat (kallim vautšer). See tekitas suurt kriitikat väljaspoolt Tallinnat tegutsevate turismisettevõtete poolt.

4. Summa 40-60 eurot inimese kohta ei ole piisavalt motiveeriv ning tähendab kordades suuremat täiendavat omafinantseeringut selleks, et näiteks veeta nädalavahetus mõnes turismiettevõttes või sihtkohas. Seda võimekust paljudel peredel ei ole, eriti arvestades olukorraga tööturul ning seda, et enamus Eesti inimestest on oma puhkused juba pidanud ja vastavad reservid ära kulutanud. Seetõttu tõenäoliselt jääb suur osa vautšeritest kasutamata ja plaanitud ressurss ei jõua sektori ettevõtjateni.

5. Meede on äärmiselt kallis - kui keskmine vautšeri väärtus oleks 50 eurot, siis kuluks kogu Eesti elanikkonna katmiseks 66,450 miljonit eurot. Veelgi kallimaks läheks vautšerite jagamine lähiriikide turistidele. Kui riik näeb võimalust sellist summat turismisektorile suunata, siis palju efektiivsem ja õiglasem oleks seda teha pakutud maksude tagastuse vormis.

EVEA hinnangul tuleks kaaluda toetusmeetmena 2019.a. riigimaksude osalist tagastamist, sest see on universaalne, kuluefektiivne, kõigile huvirühmadele vastuvõetav ja erinevate turismi- valdkondade suhtes õiglane riigi abi jaotamise kontseptsiooni.

EVEA teeb ettepaneku, pakkuda kriisis enimkannatanud ettevõtete toetamiseks osalist maksutagastust nende eelmise kalendriaasta tasutud riigimaksude baasil. Arvesse tuleks võtta kõik riigimaksud, mitte vaid tööjõumaksud. Meede on sihitud konkreetsetele tegevusvaldkondadele, kus käibelangus on pikaajaline ja väga suur. Maksutagastus võiks toimuda virtuaalselt, läbi EMTA ettemaksukonto. Ettemaksukontole tagastatud raha kasutamise saab ettevõtja ise otsustada. Maksutagastuse protsent võib olla erinevatele valdkondadele erinev, lähtudes käibekaotuse suurusest. Ettevõtjale jääb paindlikkus otsustada, kas ta maksab seda raha töötajatele palkadeks või nt. renoveerib ruume või tasub renti.

Sellist toetust - maksutagastust - on EVEA kinnitusel lihtne rakendada ja odav hallata, kuna on täiesti automatiseeritav. Maksutagastus on ka riigi tulude vaates tulemuslik, sest aitab säilitada suurt arvu maksumaksjaid ja sektorit, mille panus SKP-sse on 8%.

"Isegi juhul, kui mõne ettevõtte jätkusuutlikust ei õnnestu tagada, jääb see raha meie majandusse kas tasutud maksude näol või maksetena teistele ettevõtetele," märkis EVEA.

Meetme rahastamine võiks toimuda riigi poolt võetud laenuvahendite arvelt. Meetme mõju eelarvele on võimalik arvutada erinevate stsenaariumide puhul EMTA statistika alusel. Igal juhul on see kordades väiksem, kui potentsiaalne saamata jääv maksutulu sektori hävimise korral.