EVEA leiab, et maaelupoliitika üheks oluliseks eesmärgiks peab olema inimeste ja kapitali tagasi toomine maapiirkonda ning töökohtade loomine. EVEA asepresident Marina Kaas märgib, et ainus jätkusuutlik lahendus selleks on mittepõllumajandusliku väikeettevõtluse arendamine, sealhulgas kohaliku põllumajandustoodangu töötlevate väikefirmade arendamine. Kaasi sõnul on vaatamata pikale aruteluprotsessile uues arengukavas mitu väikeettevõtja jaoks valusat probleemi, millest ei õnnestunud põllumajandusministeeriumiga kokku leppida. 

Täna kuulab riigikogu maaelukomisjon huvigruppide esindajate arvamusi Maaelu arengukava 2014-2020 eelnõu kohta.
Ettekande väikeettevõtjate seisukohtadest teeb seal EVEA asepresident Marina Kaas, tuues välja kolm kõige olulisemat probleemi:

Maaettevõtluse mitmekesistamise meetme eelarvet vähendatakse võrreldes käimasoleva perioodiga 45 protsenti

Mittepõllumajanduslike investeeringutoetuste piirsumma on 2001 aastast püsinud muutumatuna (100 000 eurot kogu 7-aastase perioodi jooksul ühe taotleja kohta), mis ei ole enam piisav mõjusate investeeringute ellukutsumiseks, nagu näiteks mahajäetud ja ajalooliste hoonete rakendamine ettevõtlusse või kaasaegsete tootmisvõimsuste rajamine maapiirkonda.

Toidusektoris on väikeettevõtjale uuel perioodil seatud investeeringutoetuse piir 300 000 eurot, samas kui keskmine või suur ettevõte saab taotleda kuni 2 miljonit eurot. 60 protsendini suurenenud omafinantseeringu määra tingimustes mõjub see piirang väiketootjatele diskrimineerivana, kuna ei võimalda saada võimendust suurematele kasvuprojektidele samal määral, nagu seda on võimalik keskmistel või suurtel ettevõtetel.

Lisaks leiab EVEA, et suurettevõtete toetamine tagastamatu abi vormis ei ole üldse põhjendatud, sest neil ei ole raskusi juurdepääsuga laenukapitalile ning seega ei ole toetustel ergutavat mõju.

Maaelu arengukava on läbimas ministeeriumide kooskõlastusringi ning juuni lõpus esitatakse valitsusele heakskiitmiseks. EVEA on juba varasemas staadiumis esitanud oma ettepanekuid nende probleemide lahendamiseks ning ootab põllumajandusministeeriumilt suuremat tähelepanu nende ettevõtjate seisukohtadele, kes suudavad asendada põllumajandusest kadunud töökohad maapiirkonnas.