EVEA valitsusele: kriisi leevendamise meetmed ei täida eesmärki. Tingimusi tuleb muuta

 (34)
Heiki Rits intervjuu 21.01.2020
Heiki RitsFoto: Andres Putting

Eesti Väike- ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) hinnangul ei ole 28.aprillil valitsuse määrusega paika pandud Covid-19 põhjustatud kriisi leevendusmeetmed vastavuses hea seadusloome tavaga ning meetmete tingimustel on suured puudused, selgub EVEA riigikantseleile saadetud kirjast.

EVEA hinnangul on määruses puudujääke, mis ei ole kooskõlas eesmärgiga leevendada COVID-19 levikust ja eriolukorrast tingitud mõjusid majandusele. „Need probleemid on juba kandunud nii EAS'i kui KredExi meetmete rakendusmäärustesse ja meetmetingimustesse, märgib EVEA president Heiki Ritsi allkirjastatud kirjas.

EVEA seisukoht põhineb väikeettevõtjate (sh ka mitteliikmete) tagasisidel, mis viitab fundamentaalsetele puudustele määruses ning sellest lähtuvates KredExi ja EASi kriisimeetmete tingimustes, märgib EVEA.

Määrus võeti vastu 28. aprillil, kuid see kehtestab piiravaid tingimusi tagasiulatuvalt seisuga 12. märts 2020. „Oleme seisukohal, et see ei ole kooskõlas seadusloome hea tavaga, eriti kriisi olukorras, ning riivab paljude kriisis raskelt kannatanud ettevõtjate põhjendatud ootusi abimeetmete kättesaadavuse kohta," seisab kirjas. Lisaks kitsendatakse EVEA kinnitusel määrusega põhjendamatult EL riigiabi ajutise raamistiku reeglite rakendamist Eesti kriisiabimeetmetes ning määruse piirangud on kandunud ka neile meetmetele, millele need ei olnud ette nähtud.

Seotud lood:

EVEA toob välja peamised puudused:

1. Maksuvõlgade puudumise nõude kuupäev

Määruse § 9 lg 2 kohaselt võib toetust maksta üksnes juhul, kui taotlejal puuduvad 12. märtsi 2020. a seisuga riiklike maksude maksuvõlad või on need ajatatud ning toetuse taotlemise ajal puuduvad tähtajaks esitamata maksudeklaratsioonid ja majandusaasta aruanded. Sellest ajalisest tärminist lähtuvad mai alguses avaldatud nii EASi toetusmeetmed kui KredExi erakorralised laenud ja käendused.

EVEA on saanud arvukalt tagasisidet, et selline tingimus on väga ebamõistlik ja diskrimineeriv. „Seda põhjusel, et kriis ei saabunud Eestisse päeval, mil valitsus kuulutas välja eriolukorra. Juba märtsi alguses oli maailmas agressiivselt leviva COVID-19 koroonaviiruse ja Eestis avastatud juhtumite taustal ettenähtav, et koroonaviiruse mõjud tabavad valusalt ka Eesti majandust. Samuti tundsid paljud turismi- ja toitlustusettevõtted oma majandustulemustes kriisi mõjusid juba veebruarist saadik," märgib EVEA, lisades, et sel ajal ei olnud veel teada, kas ja milliste meetmetega võiks riik tulla ettevõtjatele appi.

„Kuna olukord muutus ja halvenes iga päevaga, ei olnud paljudel ettevõtjatel piisavalt aega oma rahavoogusid prognoosida ja maksude ajatamistaotlusi ette planeerida. Seega võis paljudel varasemalt väga korrektse maksekäitumisega ettevõtetel tekkida likviidsusraskusi ja vajadus 10.03.2020 tasumisele kuuluvad tööjõumaksud ajatada, et täita esmajärjekorras palgakohustusi töötajate ees ning tekitada puhvrit eesseisva kriisi katteks," kirjutab EVEA.

EASi ja KredExi kriisimeetmete tingimuste kohaselt on sellised ettevõtted toetusmeetmest välistatud, kes ei esitanud maksude ajatamise taotlust juba enne sissenõutavaks muutumise kuupäeva 10.03.2020 (tulevase maksukohustuse ajatamine), et MTA-l oleks olnud piisav ajavaru taotluse menetlemiseks (tavakorras on MTA-l menetlemiseks aega kuni 20 päeva) või ettevõtjad, kes esitasid küll kohe 11.03.2020 taotluse, kuid kelle taotlust ei menetletud lihtsustatud korras automaatselt. Viimasel juhul ei oleks MTA mitte mingil juhul jõudnud ettevõtetele samal päeval ajatamise otsust kätte toimetada, kui praktikas väga harvad erandid kõrvale jätta.

„Seega on EAS ja KredEx kehtestanud kriisitingimustesse täiesti sobimatu ajalise tärmini, mis seab kriisis kõige varem ja kõige enam kannatada saanud turismi-, toitlustussektori ja nendega seotud valdkondi väga halba olukorda," kinnitab EVEA.

Lisaks on määruse § 9 lg 2, mis käsitleb konkreetselt vaid toetusi, ehk tagastamatut abi, põhjendamatult laiendatud ka kõigile KredExi poolt hallatavatele finantsinstrumentidele, samal ajal kui määruse § 10-s, mis käsitleb lisatingimusi finantsinstrumentidele, sellist nõuet ei sisaldu.

EVEA juhib tähelepanu, et ELi riigiabi ajutises raamistikus on ainsaks „punaseks jooneks" 31. detsember 2019, mille seisuga ei tohi riigiabi taotlev ettevõte olla raskustes. Samal ajal kehtivad endiselt üldised riigiabi reeglid, mille kohaselt ei tohi taotleja omada ajatamata maksuvõlga taotlemise esitamisel.

EVEA teeb ettepaneku määruse § 9 lg 2 kiiremas korras muuta ning sõnastada järgmiselt:

„Lõikes 1 nimetatud toetust võib maksta üksnes juhul, kui taotlemise ajal taotlejal puuduvad riiklike maksude maksuvõlad või on need ajatatud ning puuduvad tähtajaks esitamata maksudeklaratsioonid ja majandusaasta aruanded.

Lisaks pakub EVEA selguse mõttes tuua ka selle paragrahvi alla täiendava lõigu (3) ning selle all nõue ettevõtte raskustes mitteolemise kohta, mis kehtib ajutise riigiabi raamistiku kohaselt nii toetustele kui finantsinstrumentidele, kuid on jäänud määruse § 9-s nimetamata, samal ajal, kui kõigi meetmete rakendusmäärused näevad ette sellist piirangut.

Pakutav muudatus aitaks EVEA kinnitusel likvideerida kiiresti olukorra, kus osa turismi- ja toitlustussektorist, aga samuti turismiga seotud valdkondi jäetakse ebaõiglaselt nii EASi kui KredExi toetusmeetmetest kõrvale.

2. Maksudeklaratsioonide esitamise tähtaegsus

Õigusselgust vajab EVEA kinnitusel ka küsimus, millise seisuga peavad ettevõtjal olema maksudeklaratsioonid esitatud. Vaatamata asjaolule, et määruse § 9 lg 2 ütleb sõnaselgelt, et toetuse taotlemise ajal peavad puuduma tähtajaks esitamata maksudeklaratsioonid ja majandusaasta aruanded, siis EAS tõlgendab küsimust teisiti. EASi kodulehel, COVID-19 meetmeid tutvustava veebiseminariga seotud KKKs seisab: „Hilinenud deklaratsioone ei tohi olla ettevõttel alates märtsikuust 2020. Märtsikuu deklaratsiooni tähtaeg oli 20.04, mistõttu ei tohiks märtsikuu deklaratsioon olla esitatud pärast 20.04 kuupäeva." Selline tõlgendus on EVEA hinnangul vastuolus määrusega, mis annab põhimõttelise võimaluse meetme rahastamiseks ette nähtud vahendite kasutamiseks võtta kohustusi kuni 31.12.2020. Sama küsimus võib tõusetuda ka KredExi praktikas, kuivõrd erakorralise laenu tingimustesse on sisse kirjutatud analoogne punkt.

„Palume anda täpsustatud juhised EAS-le ja KredExile, mis vastavad määruse mõttele ning EL-i vahendite taotlemise tavapärastele tingimustele, mille kohaselt peavad tingimused olema täidetud taotluse esitamise hetkel, mitte mingil ajahetkel minevikus," kirjutab EVEA.

3. KredExi erakorralised finantsinstrumendid

Esmalt peame oluliseks märkida, et KredExi poolt olid alates 27.03.2020 avaldatud erakorralise laenu puhul ühed tingimused, mille alusel oli taotlemine avatud alates 03.04.2020, ja millele tuginedes said ettevõtjad esitada laenutaotlusi. 30.04.2020 avaldas KredEx uued erakorraliste laenude ja käenduste tingimused, mis kehtivad alates 7.05.2020 ja sisaldavad täiendavaid tingimusi ning ühtlasi ka erinevat kuupäeva ajatamata maksuvõlgnevuste osas (varasema 01.01.2020 asemel 12.03.2020).

„Kui KredEx menetleb ka enne 07.05.2020 esitatud laenutaotlusi uute tingimuste kohaselt, siis rikub see juba taotluse esitanud ettevõtjate õigustatud ootusi, kuna algsete tingimuste järgi juba taotlenud ettevõtjad enam ei pruugi uutele tingimustele vastata," märgib EVEA.

EVEA hinnangul tuleks enne 07.maid esitatud taotlusi menetleda veel 27.03.2020 avaldatud tingimuste kohaselt, tehes võimalike mööndusi vaid soodsamate instresside ja lepingutasude suunal.

Lisaks märgime sarnaselt eelmises punktis esitatud argumentatsiooniga, et arusaamatu on maksuvõlgnevustega seonduva kuupäeva kehtestamine 12. märtsi 2020 peale, st päevale, mil Eestis kuulutati välja eriolukord.

EVEA rõhutab, et määruse § 9 räägib üksnes lisatingimustest toetustele, mitte aga kriisimeetmete raames antavatele laenule, mistõttu pole KredExi tingimuste puhul kohustuslik lähtuda sätestatud 12.03.2020 kuupäevast. Tegemist ei ole toetuse, vaid laenuga, mis tuleb tagasi maksta kriisiolukorra mõistes väga kõrge laenuintressiga.

EVEAle jääb arusaamatuks, miks on just laenu puhul vajalik kehtestada sedavõrd ranged tingimused. Eriti arvestades asjaolu, et need nõuded on puhtalt siseriikliku otsustuspädevuse raames kehtestatavad ega tulene Euroopa Liidu riigiabi ajutisest raamistikust majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis.

4. Tööjõukulude ja tööjõumaksude ületähtsustamine kriisiabi summade arvestusbaasina on väikeettevõtjatele diskrimineeriv

EVEA peab põhjendamatuks pea kõigi toetusmeetmete ja -summade sidumist ettevõtja poolt kantud tööjõukuludega või makstud tööjõumaksudega. Selline lähenemine jätab kriisiabisaajate ringist välja üle 60 000 tegutsevat ettevõtet, kes ei kasuta töölepingut oma tegevuse korraldamisel või kasutab oma teenuste pakkumisel innovaatilisi, personalivabu lahendusi. „Töölepinguga personali olemasolu ületähtsustamine on vastuolus tööturul toimuvate trendidega ning diskrimineerib väga suurt osa kõige väiksematest ettevõtjatest.," märgib EVEA. „Oleme nõus, et abisaajate maksukäitumine on õiglane riigiabi andmise kriteerium, kuid ei saa nõustuda, et arvesse peavad minema üksnes tööjõumaksud. Miks ei arvestata teisi ettevõtja poolt tasutud riigimakse," küsib EVEA.

EVEA teeb ettepaneku vahetada kõigi EASi ja teiste võimalike rakendusasutuste toetusmeetmete tingimustes, kus kasutatakse tööjõumakse toetuse arvestuse baasina, uueks baasiks riigimaksud.

EVEA teeb ettepaneku lähtuda kriisimeetmete rakendamisel vaid nendest piirangutest, mis on sätestatud EL ajutises riigiabi raamistikus.

„Ühtlasi peame eriti oluliseks kasutada kriisimeetmete rakendamisel piiranguteta kõiki ajutise raamistiku võimalusi, mitte piirates toetuse arvestusbaasi vaid tööjõukuludega, vaid kasutades selleks ka ettevõtte käivet ning põhjendatud likviidsuse vajadust kuni 18 kuu perioodiks," märgib EVEA.

Riigikantselei suunas kirja vastamiseks majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumile.