Sektorite lõikes võib märkimisväärset kasvu oodata energia-, toidu- ja infrastruktuuri sektoritest.

„Geograafiliselt on kasvutingimused eriti soodsad Venemaal, Lähis-Idas, Põhja-Aafirkas ja Brasiilias, kes saavad naftamüügi tulusid kasutada ees ootavateks suurinvesteeringuteks,” ütles Evli varahalduse juht Veikko Maripuu.

„Maailm seisab kõigi aegade suurima infrastruktuuriinvesteeringute buumi lävel. Lähiaastatel investeeritakse nii teede kui lennujaamade, raudteede kui ka rafineerimistehaste ja telekommunikatsioonivõrkude ehitusse summasid, mis mõnede prognooside alusel järgneva kümne aasta jooksul ulatuvad 21 triljoni dollarini,” rääkis varahalduse strateeg Peeter Koppel.

„Toitumisharjumuste kiire muutus arenevatel turgudel, biokütuste hullus, vead põllumajanduspoliitikas ja isegi mõnede põllumajandustoorainete suhteliselt madalad hinnatasemed võrreldes nende ajalooliste kõrgtasemetega on aluseks võimaliku mitme-aastase positiivse trendi tekkimiseks,” lisas Koppel.

Energiasektorist rääkides ütles Koppel, et ajal mil nafta hind on üle 115 dollari barrelist on energiasektor jätkuvalt hea investeering. Isegi kui nafta hind taandub 70 dollarile barrelist, on tootjariikides reserve kogutud küllaga ning ka tänasest tunduvalt madalam nafta hind tähendab naftat tootvatele riikidele vägagi häid tulusid.

Maailma aktsiaturgude analüüs, mida Evli investeerimishommikul esitleti, näitas, et investorite meelestatus on tänasel päeva selgelt negatiivne. Samas majandus globaalselt küll aeglustub, kuid kuni arenevad majandused on jätkuvalt tugevad, globaalset majanduslangust oodata ei ole.

Ka arenenud riikides on finantssektorist väljapoole jäävad ettevõtted madala võlakoormaga ning tavapärane majanduslanguse keskkonnas normaalne kulude kärpimine ei ole vajalik. Samal ajal hakkab peagi toimima USA fiskaalne ja rahanduslik stimuleerimine. Kuna aktsiaturgude valuatsioonid (hinnatasemed) on atraktiivsed ning investorite meelestatus enam palju langeda ei saa, on langusrisk limiteeritud.