EVP-de kasutusaeg võib pikeneda
Rahandusministeeriumi teatel tuleb kas jätkata senist tähtaegade samm-sammulise pikendamise taktikat või pikendada tähtaegu põhiliste reformiprotsesside oodatava tegeliku vaibumiseni 2005. aastal. Viimast peab ministeerium otstarbekamaks, ütles ministeeriumi pressiesindaja.
Esimesel juhul tuleks EVP-de väljaandmist ja kasutamist esialgu pikendada ühe või pooleteise aasta võrra — kuni arvatava ühinemiseni Euroopa Liiduga, misjärel oleks võimalik vastavalt olukorrale adekvaatsemalt otsustada, kas ja millistel tingimustel tuleb maareformi ja EVP-de kasutamist jätkata.
Kuid prognoosi kohaselt jääks 2003. aasta lõpuks ikkagi veel kasutamata kuni 600 miljonit EVP-d, märkis ministeerium värsket ettepanekut kommenteerides.
Teisel juhul kasutatakse lõpptähtajaks ära enamik väljaantud EVP-dest ning ei teki vajadust anda vara kompenseerimise jätkamiseks ja EVP-jääkide konverteerimiseks välja riigi võlakirju.
EVP-de turuhind võib rahandusministeeriumi hinnangul selle tulemusel mõnevõrra langeda, mis peaks soodustama erastatava maa väljaostmist.
Selle aasta teises kvartalis langes EVP-de väljaandmise kiirus märgatavalt võrrelduna möödunud aasta sama perioodiga. Kolmandas kvartalis on aga juurdekasv langenud kogu väljaandmisperioodi madalaimale tasemele, märkis ministeerium.
Maavalitsustelt saadud andmed kinnitavad varasemaid hinnanguid, et tagastada jääb veel ligi 330.000 hektarit maad.
Maa tagastamise venimise ja maareformi lõppetapi ümberkavandamise tõttu tuleb kaaluda erastamisväärtpaberite kasutamise tähtaja olulist pikendamist, leiab ministeerium.
Rahandusministeerium prognoosib, et 2002. aasta aprilliks emiteeritakse praeguse seisuga võrreldes veel 0,09 miljardit EVP-d ning emiteeritud hüvitusväärtpaberite kogusumma ulatub 8,07 miljardi kroonini. Vara kompenseerimine selleks ajaks aga täielikult ei ammendu.
Kui EVP-de väljaandmine jätkuks, siis ulatuks hüvitusväärtpaberite kogusumma 2002. aasta keskpaigaks 8,1 miljardi kroonini, 2003. aasta lõpuks aga 8,2 miljardi kroonini.
Kui väljaandmine lõpetatakse 1. aprillist 2002. aastal, siis jääks välja andmata umbes 150 miljonit EVP-d, mis tuleks asendada muude vara kompenseerimise vahenditega. Kui vara kompenseerimine EVP-dega pikeneks veel aasta võrra — 1. aprillini 2003, väheneks väljaandmata jäävate EVP-de koguhulk 70 miljoni kroonini, pikendamisel 2003. aasta lõpuni aga väheneks see 50 miljoni kroonini.
Seega tähtaja pikendamisel vähemalt aasta võrra ei tekitaks tähtaegselt välja andmata jäävad kompensatsioonid enam riigile ületamatuid rahastamisprobleeme — selles mahus oleks hilisemaid kompensatsiooninõudeid võimalik rahuldada ka riigi võlakirjade väljaandmise teel või muul viisil, märkis ministeerium.
Erastamisväärtpaberite keskregistri aruande kohaselt oli 10. oktoobriks välja antud erastamisväärtpabereid nimiväärtuses 16,29 miljardit krooni, sealhulgas hüvitusväärtpabereid 7,99 miljardit. Kustutatud oli 14,78 miljardit ja kasutusarvetel oli 1,42 miljardit EVP-d. Viimasele summale lisandub veel 0,07 miljardit EVP-d, mis on kantud Väärtpaberite Keskregistris registreeritud väärtpaberiarvetele.
