Rahandusministeeriumi väärtpaberituru talituse juhataja Annike Riibe ütles BNS-le, et EVP-de kasutusaja pikendamine oleneb sellest, kui palju on senise kasutusaja lõpuks varasid tagastatud ja kompenseeritud, kui palju on raha erastamisest laekunud ja kui suures mahus võib prognoosida EVP-de väljaandmist.

Tema sõnul esitab rahandusminister Siim Kallas teisipäeval valitsuse istungile esialgsed prognoosid EVP-de kasutuse kohta nende senise kasutustähtaja lõpul, mingeid otsuseid aga valitsus veel ei langeta.

“Tänavu oktoobris tehakse valitsusele järgmine ülevaade EVP-de kasutuse kohta, enne seda viiakse läbi täpsem küsitlus maavalitsuste kaudu,” rääkis Riibe. “Siis peaks selguma, kas EVP-de kasutamise tähtaega pikendada või mitte, lõplikud otsused aga tehakse vahetult enne EVP-de senise kasutusaja lõppu.”

Praeguse seisuga saab EVP-sid kasutada 1. juulini 2002.

Ühispanga kapitaliturgude strateeg Aivo Kangus ütles BNS-ile, et EVP-de väljaandmise pikendamine tõenäoliselt suurt mõju erastamisväärtpaberi hinnale ei avalda, olulisemad on hinna seisukohalt kasutusvõimalused.

Kanguse hinnangul võib sellisel sammul olla küll teatav emotsionaalne mõju, mille tulemusel müügisurve väheneb ja hind mõnevõrra kerkib, kuid suuri liikumisi siiski oodata pole.

Hinda mõjutaks kasutusvõimaluste avardumine ehk vabade riigimaade — peamiselt metsa- ja põllumaade — erastamise kiirenemine, rääkis Kangus. “See protsess on alates eelmisest sügisest küllaltki unine,” märkis ta.

Kui EVP-de oodatav ülejääk ei osutu suureks, teeb rahandusministeerium ettepaneku lõpetada muudes valdkondades EVP-de kasutamine kehtivatel tähtaegadel.

Vastasel juhul teeb rahandusministeerium ettepaneku pikendada EVP-de väljaandmist ja võimaldada nende jätkuvat kasutamist maksevahendina põllumajandus- ja metsamaa erastamisel ning korteriomandi seadmisel.

Uued tähtajad tuleks ministeeriumi ettepaneku kohaselt kindlaks määrata pärast maareformi jätkamise tingimuste konkretiseerimist.