Tänaseks on rahandusministeeriumile laekunud 45 342 avaldust kokku 183,5 miljoni krooni hüvitamiseks, teatas ministeeriumi pressitalitus.

EVP-de hüvitamise taotlemiseks tuleb esitada avaldus kas SEB Eesti Ühispangale või Hansapangale, olenevalt sellest, kumb pank varem inimese EVP-arvet teenindas. Praeguseks likvideeritud pankades asunud arved viidi samuti üle SEB Eesti Ühispanka või Hansapanka. Kui väärtpaberite omanik ei tea, millises neist tema arve asub, tuleks seda pankadest küsida.

Erandiks on EVEA pangas olnud EVP-arved, mis on säilinud üksnes erastamisväärtpaberite keskregistris. Nende arvete omanikud peavad kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite eest hüvitise saamiseks kõigepealt avama EVP-arve omal valikul kas SEB Eesti Ühispangas või Hansapangas.

Kui EVP-arve omanik on surnud, saavad pärijad taotleda EVP-de hüvitamist pärimistunnistuse alusel.

Avalduse blanketi ja abi selle täitmiseks saab pangakontorist. SEB Eesti Ühispanga kliendid võivad avalduse esitada ka internetipanga vahendusel. Avalduse esitamise eest tuleb pangale maksta 50 krooni teenustasu. Hüvitise kandmine mistahes Eestis tegutseva panga kontole on tasuta, ülekanne välismaa pankadesse maksab olenevalt pangast 300-500 krooni.

Pank võtab avalduse vastu, kui EVP-arvel on erastamisväärtpabereid vähemalt 250 krooni väärtuses - väiksemaid arveid riik ei hüvita. Hüvitised suurusega kuni 3000 krooni makstakse välja selle aasta neljandas kvartalis, suuremad hüvitised kuni viie aasta jooksul iga-aastaste võrdsete maksetena. Arved suurusega kuni 5000 krooni hüvitatakse kahe aasta jooksul; 5001-9000 krooni suurused hüvitised makstakse välja kolme aasta jooksul; 9001- 25 000 kroonised hüvitised nelja aasta jooksul ja üle 25 000 krooni suurused hüvitised viie aasta jooksul.

Kui avaldus jääb tähtajaks esitamata mõjuvatel põhjustel, võib rahandusministrilt taotleda tähtaja ennistamist ehk võimalust taotleda EVPde hüvitamist pärast tähtaja möödumist. Mõjuvaks põhjuseks loetakse eelkõige pärimisõiguse tekkimisega seonduvaid asjaolusid, Eestist eemal viibimist avalduse esitamise tähtaja jooksul, rasket haigust, õnnetusjuhtumit või muid olulisi põhjuseid, mis takistasid avalduse õigeaegset esitamist. Kõigil teistel tuleb aga hüvitist taotleda enne 2. juulit, vastasel juhul jääb kompensatsioon kasutamata väärtpaberite eest saamata.

Pärast 2. juulit pangad enam avaldusi vastu ei võta ning tähtaja ennistamiseks tuleb pöörduda otse rahandusministeeriumisse, kus hakatakse taotlusi vastu võtma alates 9.juulist.

”Oluline on arvestada sellega, et tähtaaja ennistamist saab taotleda alles siis, kui ennistamise aluseks olevad dokumendid, näiteks pärimistunnistus, on olemas,” rõhutas ministeeriumi halduspoliitika osakonna peaspetsialist Katrin Solvak. ”Kui tekib küsimus, milliseid dokumente on vaja esitada või mõni muu mure seoses EVP-de hüvitamisega, tasub helistada rahandusministeeriumi ja küsida nõu.”

Taotlusi tähtaja ennistamiseks võetakse vastu vähemalt viie aasta jooksul, kuni kestab hüvitiste väljamaksmine. Tähtaja ennistamiseks esitab EVP omanik, tema volitatud isik või pärija rahandusministeeriumile taotluse tähtaja ennistamiseks koos vormikohase avaldusega EVPde hüvitamiseks. Taotlus esitatakse vabas vormis, avalduse vormi saab isik täita kohapeal, selle leiab ka rahanduministeeriumi kodulehelt. Taotlusele lisatakse isikut tõendava dokumendi koopia ning tähtaja möödalaskmise mõjuvat põhjust tõendavad dokumendid (näiteks pärimistunnistus, mis on välja antud pärast 2. juulit).

Kui rahandusminister otsustab käskkirjaga tähtaja ennistada, sisestatakse isiku avaldus registrisse ning hüvitis makstakse välja samas korras tähtajaks laekunud avaldustega.

Erastamisväärtpaberite keskregistri andmetel jäi eelmise aasta lõpuks kasutamata 398 miljoni krooni väärtuses EVP-sid. Neist 2,1 miljonit krooni on alla 250 krooni suurustel arvetel, mis hüvitamisele ei kuulu. Seega tuleb riigi poolt kokku hüvitada umbkaudu 396 miljonit erastamisväärtpaberikrooni. Hüvitist makstakse õigeaegse taotlemise korral 84 612 EVP-arve omanikule.

Erastamisväärtpaberite hüvitamise täpsemate tingimuste kohta saab infot erastamisväärtpaberite keskregistri infotelefonilt 671 5190 ja EVP-de teemaliselt veebilehelt.