Pikalt Eesti toidutööstuses tegutsenud ja kaks ettevõtet (PRFoods ja Linda Nektar) börsile viinud ärimees Kuldar Leis tunnistab Ärilehele, et on tänaseks enda ettevõtete igapäevasest juhtimisest taandunud ning pigem toimetab nendes omaniku ja nõukogu liikme staatuses. Samuti ei oma ta kogemusi ega huve raudteeäris. Küll aga panustab ta sellele, et järgmisel nädalal kogunev EVR Cargo nõukogu valib tema nõukogu esimeheks ning usub, et suudab panustada riigifirma töösse oma laialdase ettevõtluskogemuse pealt.

"EVR Cargo nõukogu juhi ja juhatuse vaheliste arusaamatused ja Neeme Jõgi lahkumine mind otseselt ei puuduta. Eks nõukogu ja juhatus peavad mõistlikult läbi saama ja eesmärk on see, et ettevõttel hästi läheb," rääkis Leis.

Küsimusele, kas tema kavatseb nüüd vastupidiselt Jõgile juhatuse plaanidega nõustuda ja neid mitte kritiseerida, Leis muigas. "Selliste tehingute ja äriprotsesside üle ei saa otsustada niivõrd vähese info põhjal, mis seni vaid meedias mulle kättesaadav on olnud. Lihtne oleks muidugi öelda, et on halb või hea, aga ma ei tea neist hetkel nii palju."

"Mulle tegi ettepaneku nimetamiskomitee juht Erkki Raasuke ja mulle tundus see olevat huvitav väljakutse. Ma olen ettevõtluses kaua olnud, riigiettevõtete juhtimise juures seni küll mitte. Üldiselt olen ma liberaalse maailmavaatega ja arvan, et riik peaks ettevõtlusesse sekkuma nii vähe kui võimalik. Aga kui riigil juba ettevõtted on, siis tuleb neid hästi juhtida. Siin saan oma kogemust kaasa anda ja nõustun üldiselt sellega, et kui riigil on Cargo puhul erastamisplaanid, tuleb firma väärtust kasvatada. Erastamine on muidugi üldkoosoleku esindaja ehk ministri otsus."

Pärast tagasikutsumist rääkis Neeme Jõgi Ärilehele, et küsimus on eelkõige selles, milleks riigiettevõte üldse olemas on. "Talupojaloogika ütleb, et riigiettevõtteid on vaja julgeolekuks, energeetikaks või seal, kus turg ise hästi ei toimi. Kui me hakkame riigiettevõtteid kasutama selleks, et vaguneid osta ja rentida, võtta riske, mida tavaettevõtja mingil juhul ei võtaks, siis tekib küsimus, kas riigiettevõte peaks selliste asjadega tegelema."

"Meie saime ministri ehk üldkoosoleku kiidulaulust Venemaa vagunidiilile teada ajakirjandusest. Mingeid kohtumisi või diskussioone meil ei olnud. Kuna minister oli juba ajakirjanduses projekti heaks kiitnud, siis võtsime nõukogus vastu tingimusliku otsuse. Okei, kui aktsionäri esindaja kinnitab, et see läheb kokku aktsionäri ootustega ettevõttele, siis ei jää juhatusel muud üle. Ehkki maikuus kinnitatud ootustel oli kaks puntki: ettevõte ei tohiks võtta lennukaid riske ja teine oli viide konservatiivsele kapitalistruktuurile," rääkis Jõgi.

"Kui ettevõte võtab laenu aastakäibega võrreldavas suuruses, selleks et osta vaguneid ja neid Venemaale rentida, siis see vist ei vasta kummalegi punktile."