Facebooki suurimaks probleemiks on ebaselgus tulude tekkepaiga teemadel. Sotsiaalmeedia 2012. aasta teise kvartali müügitulu oli 1,18 miljardit dollarit, mis on 10 protsenti väiksem kui prognoositud. Teenistus jagunes suhteliselt võrdselt reklaamitulude ning mängude ja aplikatsioonide Facebookis jooksutamise kuutasudest.

Facebooki börsinoteeringu kaks suurimat viga oli aktsia liigkõrge tükihind ning teiseks ebaselge kulude tulude aruandlus. Börsile minek ning seal edukas olemine on kooslus usust firma tulevikku ja käekäiku ning reaalsetest numbritest. Facebooki puhul oli esimest liigselt, teist aga nappis.

Facebooki IPO ebaõnnestus lisaks ebaselgele tulevikuvisioonile ning ebaselgele rahavoogudeprognoosile, ka põhjusel, mis tegelikult Facebookist maailma suurimak sotsiaalmeediavõrgustiku tegi - noorte sihtgrupp. Pangad, kes on peamised võlurid IPO’de edu ja ebaedu loomisel, ei usalda ettevõtmist, mis on kõik kaardid ladunud noortele, ebakindla tuleviku ning tühja rahakotiga noortele. Koheselt oli selge, et rahatud noored mängivad parem “Farmville” mängu kui ostavad 50 000 dollarit maksvaid autosid. Suured reklaamipakkujad on aga vanemate härrade poolt juhitud igipõlised tööstuskonglomeraadid. Ajatu raha ja vanuse kokku sobimatus.

Kus on tulud?

Mõned kuud tagasi teatasid sotsmeedia juhtfiguurid, et Facebook on alates loomisest 2004. aastal tootnud kokku 1,3 miljardit dollarit kasumit, soovides sellega kinnitada firma elujõulisust ning võimsust. Peaaegu viie miljardi dollari suuruse aastakäibega firmat ei saa kindlasti pidada väikeseks, kuid kindlasti ei saa teda nimetada Google, Apple või Microsoftiga võrdseks ettevõtmiseks, seda juba rahavoogude, kasuminumbrite ning toote kui sellise tõttu.

Facebook on platvorm, mille rahaline kasum tekib teda kasutavatest firmadesDt, inimestest ja kogukondadest. Hetkel kasutab sotsiaalmeediat 955 miljonit inimest kogu planeedil, rahvaarvu järgi on tegemist kolmandal kohal asuva “rahvusega” Hiina ja India passiga inimeste järel. Facebooki suurim probleem, nagu ka teisel sotsiaalmeedia gigandil Twitteril, seisneb oskamatuses keerata need kasutajad rahaks.

Facebooki käibe ja kasuminumbrite taustal paistavad aga hiidlainena rahaahmivad turundus- ja müügikulude hiidlained. Raha sulab peos, arvetel ning börsil. Kui Facebooki mänge ning aplikatsioone võib pidada suhteliselt kindlaks rahaveskiks, siis reklaam sõltub tuulesuunast ning teaduslikest mõjuanalüüsidest. Senini suurim Facebooki reklaamija General Motors tõmbas oma sotsiaalmeediareklaami divisionil juhtme seinast kuna ei suutnud näha mingitki kasu Facebooki maetud kümnetes miljonites dollarites. Tuule suunast tugevam indikatsioon reklaamiostjatele on aga fakt, et nutitelefonid ja tahvelarvutid kägistavad kinni kogu internetireklaami kasulikkuse.

Veel ühe emmotsionaalse põhjuse investorite huvi leigusele võib leida ka Facebooki kasutajatenumbrist. Tänaseks 955 miljoni kasutajani küündival Facebookil on potentsiaalseid “kliente” veel kuue miljardi jagu, kui lugeda kokku kõik mitte sotsimeediumid sülelapsest raugani. Potentsiaali nagu oleks, kuid jällegi tekib küsimus maksejõus. Väidetavalt pärineb veerand Facebooki liitunutest USAst, see teeb ligi 240 miljonit kasutajat, mis teeb 73 protsenti. Võib eeldada, et teine veerand Facebooki kasutajanumbritest on pärit Euroopast. Ülejäänud 470 miljonit inimest on jagatud kogu ülejäänud maailma peale. Tekib küsimus, kas Facebookil on võimalust areneda suuremaks ning kas see areng toob kaasa ka edasise ja kasvava rahavoo või vaid suurenenud turunduskulud? Investorite arvamuse saime teada nädala jooksul peale IPO’t.

Loe pikemat artiklit Eesti Päevalehe Digilehest!