FinanceEstonia pensionireformist: Eestis on puudu üks enamikes arenenud riikides leiduv pensionisüsteemi osa

 (17)
Pensionisambad
PensionisambadFoto: Oliver Tsupsman

Riigikohtus kinnitust leidnud pensionireform tekitab senisest suurema vajaduse ja vastutuse luua inimestele võimalusi säästmiseks ja täiendavate finantsvarude loomiseks, leiavad FinanceEstonia juhatuse esimees Andrus Alber ja kapitaliturgude töögrupi juht Aare Tammemäe.

Kogumispensioni reformi üheks põhiliseks eesmärgiks on eelkõige inimeste valikuvabaduse suurendamine ja süsteemi avatumaks muutmine. Riigikohus leidis, et kogumispensioni reform riivab küll ettevõtlusvabadust ja võrdsuspõhiõigust, kuid mitte liiga intensiivselt.

FinanceEstonia on seisnud alati parema säästmis- ja investeerimiskultuuri tekke eest. Vaatamata sellele, milline on kogumispensionide süsteem praegu või tulevikus, on meie riigi kestlikkuse seisukohast oluline, et elanikkonna pensionivara suureneks pidevalt ja inimestel oleksid täiendavad finantsvarud. Ülejäänud Euroopaga võrreldes elavad Eesti inimesed pensionile jäädes üle kõige suurema sissetulekute protsentuaalse languse.

Elanikonna vananemisega arvestav süsteem

Eesti sotsiaalsüsteemi (sh pensionisüsteemi) suurimaks väljakutseks on elanikkonna vananemisega kaasnev paratamatu kulude kasv järgnevate aastakümnete jooksul. Kõik muudatused, mis viivad täna pensionisüsteemist raha välja, toovad tulevikus kaasa ühe või mitu järgmistest valikutest: väiksem pension, suurem maksukoormus, kõrgem pensioniiga.

Seotud lood:

Et neid halbu valikuid vähendada tuleks teha veelgi parem pensionisüsteem, veel avatum ja võimaluste rohkem. Soovime näha pensionisüsteemi, kus Eesti elanikel oleks tööaja jooksul võimalik, lisaks riigi poolt pakutavale esimesele sambale, tekitada arvestatav finantsvara pensionipõlve mugavaks äraelamiseks.

Kahjuks on tänane pensionisüsteem endiselt liiga jäik vanaduspõlveks kogutavate varade kasutamise suhtes. Vabatahtlikku pensionikogumist ja inimeste vastutust oma pensioni kindlustamisel tuleks veelgi rohkem motiveerida. Miks ei saa inimesed vajadusel suurendada oma rahalist panust II pensionisambasse, mis annaks olulise maksueelise pensionipõlveks? Praegune reformitud seadus seda ei võimalda.

Võrreldes enamike arenenud Euroopa riikidega puudub Eesti pensionisüsteemis tööandjapension. Tööandja panustamine töötaja pensionifondi või investeerimiskontole on arenenud riikides laialt levinud ja peab olema vähemalt osaliselt vaba erisoodustuse maksudest. Tööandjapension võimaldaks hädavajalike lisavahendite pikaajalist kaasamist pensionisüsteemi.

Rohkem võimalusi säästmiseks ja investeerimiseks

Soovime näha valitsuse aktiivsemat sekkumist finantsturgude ökosüsteemi parandamisse, et tekiks aktiivsem investeerimiskultuur. Säästmine ja investeerimine peaksid muutuma sama igapäevaseks tegevuseks, kui poes käimine. Riik saaks kaasa aidata ka investeerimisvõimaluste pakkumisel, et pensionisüsteemi avatumaks muutmisel tekiks rohkem võimalusi investeerimiseks. Ka on võimaluste avamisel oluline, et paraneks inimeste finantskirjaoskus. Ilma selleta võivad suuremad vabadused raha kasutada tuua kaasa ka suurema pettuste õnge mineku ja mõtlematud investeerimisotsused.

Kui riik soovib pensionireformiga luua rohkem inimeste valikuvabadust, süsteemi avatust ja tulevikus kõrgemaid pensione, siis soovime näha senisest veelgi suuremaid võimalusi rahaliste säästude paigutamisel nii läbi II samba, tööandjapensioni kui vabatahtliku pensioniks kogumise.