Financial Times: Kreeka valmistub maksevõimetuseks aprilli lõpus
Kreeka valmistub maksevõimetuse väljakuulutamiseks, kui ei suuda aprilli lõpuks rahvusvaheliste võlausaldajatega kokkuleppele jõuda, kirjutab Financial Times viidates inimestele, kes on kursis Kreeka vasakäärmusliku valitsuse siseeluga.
Kreeka valitsus, kellel on kiiresti lõppemas raha avaliku sektori palkade ja riiklike pensionide väljamaksmiseks, on otsustanud jätta mais ja juunis maksmata 2,5 miljardi euro väärtuses tagasimakseid rahvusvahelisele valuutafondile (IMF), kui kokkulepet ei saavutata, vahendab Financial Times.
„Me oleme jõudnud tee lõppu... Kui eurooplased ei anna välja päästeraha, ei ole alternatiivi [maksevõimetusele],“ ütles Kreeka valitsusametnik Financial Timesile.
Kohe saabuva maksevõimetuse hoiatus võib olla läbirääkimistaktika, mis peegeldab Kreeka valitsuse eesmärki saada kreeditoridelt kätte kõige kergemad võimalikud tingimused, kuid rõhutab siiski ka kiiresti tühjeneva riigikassa tegelikkust.
Ka teised Euroopa valitsused, keda ärritavad Kreeka valitsuse nende arvates ebaprofessionaalne läbirääkimistetaktika ja vastuoluline retoorika, on hakanud tegema ettevalmistusi Kreeka maksevõimetuseks, teatab Financial Times.
Lühiajaliselt viiks maksevõimetus peaaegu kindlasti Euroopa Keskpanga Kreeka pangandussektorile antava erakorralise likviidsusabi peatamise, Kreeka pankade sulgemise, kapitalikontrolli ja laialdasema majandusliku ebastabiilsuseni.
Kuigi see ei sunniks Kreekat automaatselt euroalast välja kukkuma, muudaks maksevõimetus peaminister Alexis Tsiprase jaoks palju raskemaks riigi euoalas hoidmise, mis oli osa platvormist, mille abil tema vasakäärmuslik erakond SYRIZA jaanuaris valimised võitis.
Saksamaa ja teised eurotsooni riigid on öelnud, et on kindlad, et ühisrahapiirkond on piisavalt tugev, et Kreeka maksevõimetuse tagajärgedega toime tulla, kuigi mõned ametnikud tunnistavad, et tulevik oleks ettearvamatu.
Kreeka rahandusministeerium kinnitas esmaspäeval, et valitsus on endiselt pühendunud võlausaldajatega kokkuleppe saavutamisele.
Kreeka valitsus püüab leida 2,4 miljardit eurot, et maksta sel kuul ära pensionid ja ametnike palgad.
1. mail peab Kreeka maksma IMF-ile tagasi 203 miljonit eurot ja 12. mail 770 miljonit eurot.
Rahakriis on tekkinud osaliselt seetõttu, et 7,2 miljardit eurot päästeraha, mille Kreeka oleks pidanud saama eelmisel aastal, on jäänud välja andmata Ateena ja võlausaldajate erimeelsuste tõttu poliitiliselt tundlike struktuuriliste majandusreformide üle.
Kreeka rahandusminister Yanis Varoufakis ütles eelmisel nädalal selgelt, et valitsus peab oma prioriteediks koduste kohustuste täitmist, sealhulgas pensionide maksmist kodanikele.
