Financial Times võttis taas EKRE luubi alla: Eesti kuldset mainet ähvardab paremäärmuslike natsionalistide tõus
Sellest ajast peale, kui paremäärmuslik erakond EKRE liitus selle aasta kevadel valitsuskoalitsiooniga, kardavad selle Balti riigi liberaalsed poliitikud – kes on aidanud riigil jõuda sinna, kus ta täna on –, et see annab riigile tohutu mainelöögi ja selle suhted Euroopa Liiduga takerduvad, kirjutab Financial Times.
Eestit on pikalt kasutatud e-riigi musternäitena, kus kodanikud saavad nii valida kui ka maksudeklaratsioone esitada loetud minutitega oma mobiiltelefonis. Nüüd on Eesti jõudnud rahvusvahelise meedia pealkirjadesse kõrvuti selliste riikidega nagu Poola ja Ungari, riikidega, millest senine Eesti poliitiline eliit on püüdnud end eemale hoida.
„Olukorras, kus Eesti on loobunud olemast kõige lahedam, enim arenenud [postkommunistlik] riik, võib Eesti valitsus tunda uhkust selle üle, et tegu on kõige naeruväärsema ja põlastusväärsema valitsusega Euroopas,” ütles Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves hiljuti.
Keegi ei uskunud, et EKRE saab võimule
Mitte keegi ei oodaud, et immigratsioonivastane ja euroskeptiline EKRE, kes saavutas märtsikuistel parlamendivalimistel Reformierakonna ja Keskerakonna järel kolmanda koha, saab ka üheks valitsuserakonnaks. Peaminister Jüri Ratas šokeeris kohalikke liberaalseid poliitikuid, moodustas valitsuse natsionalistidega, kes on muuhulgas tuntud sellise provokatiivse lause poolest nagu „kui on must, siis näita ust”.
Pärast valitsusse saamist on EKRE juhtfiguurid paistnud silma nii valgete ülemvõimu tähistavate käemärkidega kui ka ägedate rünnakutega ajakirjanike suhtes. Nad on saanud omajagu tähelepanu ka Brüsselis, kui Eesti liitus Tšehhi, Ungari ja Poolaga, olles üks neljast riigis, kes blokeeris Euroopa Liidu plaani süsinikneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks.
„See on kohutav,” märki üks endine Eesti diplomaat. „Me olime riik, kus üle 20 aasta läks kõik hästi. Nüüd on debatt Euroopa Liidu üle muutunud. Nad (EKRE – toim) ütlevad, et EL on võtnud meilt suveräänsuse,” põhjendas ta.
Endine europarlamendi saadik Indrek Tarand ütles, et EKRE valitsusse toomine on toonud kaasa väga ohtliku muutuse poliitilises debatis, kus varasemalt tabuks peetud teemad on saanud järsku legitiimseks. „Me liigume uue normaalsuse poole – Donald Trumpiliku normaalsuse poole,” märkis ta.
EKRE saamine valitsusse on toimunud ajal, mil kogu EL-is käib laiem arutelu selle üle, kuidas suhtuda üleüldisse paremäärmusluse tõusu kogu ühenduses. Arutelu on muutunud seda intensiivsemaks pärast Austria valitsuskriisi, kui tuli ilmsiks valitseva erakonna liikmete seosed Vene oligarhi esindajatega.
Helme: enamus inimesi on rassistid
Värske Eesti rahandusminister ja parlamendis EKRE fraktsiooni juhtiv Martin Helme tunnistas maikuus intervjuus Financial Timesile, et tema erakonnal on halb maine. Küll aga märkis ta, et selle taga on intensiivne ideoloogiline võitlus nii Eesti kui Euroopa tuleviku üle.
Küsimuse peale, kas ta ise näeb ennast rassistina, märkis Helme, et inimesi, kes keelduvad immigratsiooni survel osalemast oma rahva massienesetapus, on hakatud sildistama rassistideks. „Kui see teeb sinust rassisti, siis enamus inimesi on rassistid. Ehk sel sõnal puudub igasugune tähendus,” oli Helme põhjendus.
Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik ütles, et EKRE mõju küsimus on saanud ebaproportsionaalselt palju tähelepanu valitsuses, kus nende ministrid moodustavad vaid ühe kolmandiku.
Suurimat negatiivset mõju näeb Raik EKRE-l Euroopa Liidu poliitikale. EKRE rahandusminister on ähvardanud vetostada Euroopa Stabiilsusmehhanismi reformikava, kuigi ta teadis, et tal ei ole ei peaministri ega ülejäänud valitsuse heakskiitu selleks.
„Praegu on veel liiga vara öelda, kui suurt kahju see valitsus Eesti mainele teeb. Suhted Euroopa Liiduga on üks valdkond, mida see mõjutada võib. Ka oleme me näinud, kuidas sel valitsusel on raskusi otsuste langetamisega,” lisas ta.
Luige sõnul on EKRE toonud kaasa tõsise maineprobleemi
Eesti kaitseminister Jüri Luik tõdes, et EKRE liitumine valitsusega on toonud kaasa tõsise maineprobleemi. Ka märkis ta, et on üsna skeptiline selle valitsuskoalitsiooni – kus tema enda erakond Isamaa on kolmas partner – tulevikuväljavaadete osas.
Ka tunnistas Luik, et teda ennastki isiklikult on kritiseeritud kõige eest, mida EKRE on teinud, viidates muuhulgas Prantsuse paremäärmusliku erakonna liidri Marine Le Peni hiljutisele Tallinna külastusele.
Eesti president Kersti Kaljulaid, kes kandis valitsuse ametisse vannutamise päeval pusa, mis kutsus üles sõnavabaduse kaitsele, on öelnud hiljuti, et mainet rikkuda on oluliselt kergem, kui seda üles ehitada.
Ekspertide hinnangul läheb tõeliselt huvitavaks olukord sügisel pärast suvepuhkusi, kui valitsus hakkab tööd tegema uute seaduste kallal. „Sügisest saab uue koalitsiooni tegelik test – mida nad üldse suudavad ära teha,” rääkis Kristi Raik.
