"Meil on kohapealse kontrolli aktid aastatest 2007, 2009, 2014 ja ettekirjutused aastatest 2007 ja 2014," rääkis Kilvar Kessler finantsinspektsiooni tööst Danske panga Eesti filiaaliga. "Aktid lähevad ajas järjest täpsemaks, aga mida nad kõik läbivalt rõhutavad, on see, et Danske oli riskantses äris ja neil oli kõrge riskiisu. Me ütlesime, et meil on tõendid, et pank ei rakenda siseprotseduure riskide kontrolliks. Veel enam, olid teatud valdkonnad, kus polnudki siseprotseduure ja oli valdkondi sisekontrollis, kus pole piisavalt inimesi," kirjeldas Kessler kõige detailsemat, 2014. aastal koostatud 300-leheküljelist ettekirjutust.

Küsimusele, kellele kontrollide tulemused esitati ja mis neist sai, vastas Kessler, et seaduse kohaselt peab inspektsioon esitama dokumentatsiooni filiaalile. "Tänasest Danske raportist selgus, et võib-olla kõik meie tehtud ettekirjutused päris vajalike tasanditeni pangas ei jõudnud. Küll aga, mida ma tean kindlasti, on see, et meie ettekirjutuse tulemusel pandi mitte-residentide äri Danskes lõpuks kinni," lisas ta.

Samas tuletab Kessler meelde, et 2007. aastal oli tegemist veel Sampo pangaga. "See oli ülemineku aeg. Sampo pank oli Eestis registreeritud juriidiline isik ja meie järelevalve all. 2008. aasta suvel ühendas Danske endaga Sampo panga ja sellest hetkest alates võttis järelevalve pädevuse üle Taani finantsjärelevalve. 2009. aastal tegime me järelkontrolli ja selle info edastasime me oma kolleegidele Taanis. 2007. aastal ei olnud pilt mitte-residentidega liiga hea, aga 2009. aastal oli pilt parem. Toona oli lootust, et Danske muudab olukorda paremaks," ütles Kessler.

2011. nägi finantsinspektsioon nägi, et mitte-residentide kontojäägid hakkavad tõusma. "Danske pank oli ligi pool sellest mitte-residentide riskist. Seega me võtsime 2012. aastal jälle oma Taani kolleegida ühendust ja ütlesime, et teie pangas siin riskid kasvavad, vaadake sellele peale."

Täna toimunud Danske pressikonverentsist jääb mulje, et süüdistatakse Eestit suutmatuses rahapesu tõkestada. "Siin on kaks kihti - esimene on see, kuhu maani Eesti järelevalve näeb asju. Tulenevalt Euroopa Liidu järelevalvereeglitest näeme meie filiaali raamides toimuvat. Meil ei ole võimalust näha, kuidas Kopenhaagenist asju aetakse. Me näeme parema käe tegutsemist, aga käsi ei saa ju iseseisvalt tegutseda," ütles Kessler. "Laiemalt vaadates, ei saa filiaal olla iseseisv. See on ikkagi kogu organisatsiooni osa ehk nö pea probleem. Ega pank ise möönab ka, et igal juhtimistasandil olid puudused."

Kui seotud on finantsinspektsiooni käed? Mida saab finantsinspektsioon sellises olukorras ette võtta?

"Enam nii suuri filiaale õnneks või kahjuks Eestis ei ole. Sarnane juhtum oli Versobankiga, mis kuulus terve naha ja karvadega meie järelevalve alla," meenutas Kessler. Filiaalide puhul on inspektsioon paratamatult piiratumas infoväljas ja sõltub väga palju väliskolleegidest. "Kindlasti oleme me nii Verso kui Danske tõttu targemad. Ka väliskeskkond on oluliselt muutunud. Ka 2013. aastal oli näha, et korrespondentpangad muutusid Danske osas närviliseks," lisas ta.

"Kui vaadata inspektsiooni tegevust, siis mitte-residentide osakaal oli 2014. aastal 20% kõikidest hoiustest, nüüd on see alla 10%. Offshore’ide puhul, mis on kõige toksilisemad mitte-residentide kontod, oli osakaal 10%, nüüd on alla 1%. See on see, mida me oleme siin palehigis teinud, et keskkond puhkamaks saab," ütles ta.

Kessler tuletas meede, et 2014. oli inspektsiooni jaoks murdekoht. "Me ütlesime, et aitab! Me olime küllalt hädakella löönud, aga midagi ei muutunud. Seega läksime kohale ja pöörasime majapidamise pahupidi. Meil oli olemas info, kust midagi vaadata ja leitu rullus täna lahti panga enda raportis," ütles ta.

Danske tekitatud mainekahju Eesti panganudusele on Kessleri sõnul suur ja sellest saadi ka 2014. aastal aru. "Jätkame keskkonna puhastamist. Vaatame, kuhu see kriminaalmenetlus jõuab. On oluline signaal, kas mõni kurjategija saab karistatud. Tegelikult vastutavad selle eest ju pankurid," ütles ta.