Finantssektori esindajad: valitsus ehitab sambareformiga Eesti majandusele klaaslae

 (23)
 Aare Tammemäe.
Aare Tammemäe.Foto: Arno Mikkor, Redgate Capital

FinanceEstonia esindajate sõnul põhineb valitsuse II pensionisamba reform mõjuanalüüsi asemel inimeste usul ja kiirkorras pensionireformi detailide väljatöötamisel. Selline lähenemine toob üsna tõenäoliselt kaasa pensioniosakute võimaliku väärtuse languse ning investeeringute rahastamise võimaluste kokkukuivamise.

FinanceEstonia kapitaliturgude töögrupi juhi Aare Tammemäe sõnul on varasema kogemuse puudumise tõttu täna keeruline ennustada, kui palju inimesi tegelikult raha II pensionisambast välja võtaks. Viimased küsitlused on näidanud, et ligi 40 protsenti inimestest seda siiski teeks, mistõttu liiguks hinnanguliselt kaks miljardit eurot fondidest välja ja hakkaks otsima uut otstarvet.

„Kui II sambast võetaksegi kaks miljardit eurot välja, siis peaksid kohalikud fondid hakkama otsima koheselt suuremale osale investeeritud varadele ostjaid, sest enamik Eesti majandusse tehtud investeeringutest pole kiiresti realiseeritavad. Kas ja millise hinnaga leitakse ostjaid väärtpaberitele või kinnisvarale, on väga keeruline öelda. Varad võivad teoreetiliselt müüki minna ka allahindlusega ning sel juhul saaksid pihta nii need, kes raha välja võtavad kui ka need, kes II sambaga jätkavad," kommenteeris Tammemäe.

Pensionifonde peetakse maailmas olulisteks pikaajalisteks investoriteks koduturgudel. Näiteks Eesti kõik suuremad ja tuntumad riskikapitali ja kinnisvara fondid on saanud olulise rahastuse kohalikelt pensionifondidelt. Need omakorda on investeerinud oma- ja võlakapitali edasi väike- ja keskmise suurusega ettevõtetesse, kes on saanud kasvuks vajalikku rahastust omakapitalina, mida pangad ei saa anda.

Seotud lood:

„Olukorras, kus ennustatakse Eesti majanduse tõusutsükli peatset asendumist seisakuga või vähemalt aeglustumisega, mõjub selline uudis ettevõtjatele eriti küüniliselt. Lisades siia juurde ka vähenenud konkurentsi pangandusturul, saamegi olukorra, kus valitsus ehitab sambareformiga Eesti majandusele peale tugeva klaaslae, kärpides kunstlikult majanduskasvu väljavaateid tulevikus," lisas FinanceEstonia kapitaliturgude töögrupi juht.

Raha laiali jagades jäävad vajalikud investeeringud tegemata

Kui opereerida 2018. aasta numbritega, siis on Eestis tegutsevad pensionifondi valitsejad investeerinud kohalikesse finantsinstrumentidesse ca 500 miljonit eurot ehk 13 protsenti varade mahust. Tänaseks peaks Eestisse tehtud investeeringute summa olema veelgi suurem.

BaltCapi juhtivpartneri ja FinanceEstonia juhatuse liikme Peeter Saksi sõnul on pensionifondid alles viimaste aastate jooksul saavutanud piisava suuruse ja kohalikule turule investeerimise kogemuse, et kohalikul kapitaliturul märgatavat rolli saavutada.

„Fondid on hakanud tegema otseinvesteeringuid erinevatesse kinnisvara-, erakapitali- ja infrastruktuurifondidesse, samuti suurematesse ettevõtetesse. Ilma nimetatud investeeringuteta ei oleks Eestis selliseid edukaid ettevõtteid nagu Magnetic MRO või Cleveron. Ilma omakapitali kaasamata ei suuda ettevõtted rahvusvaheliselt laieneda, töökohad jäävad loomata ja maksud laekumata," kirjeldas Saks.

Tänu pikaajalisele investeerimishorisondile suudavad just pensionifondid võtta suuremaid riske vähelikviidsemates investeeringutes ning teenida seeläbi kõrgemat pikaajalist tootlust. „Soome ja Rootsi tööstusettevõtted poleks kunagi suutnud maailmas saavutada tänaseid turupositsioone, kui sealsed pensionifondid poleks neid aastakümneid toetanud. Kui meie nüüd seni kogutud raha uuesti laiali jagame, siis jäävad vajalikud investeeringud tegemata, kapital ei kogune, vaid haihtub ning jääme edasi väikseks vaeseks riigiks, kus elatakse kiirlaenude abil peost suhu," lisas Saks.

Samuti muutuks II pensionisamba vabatahtlikuks muutmisega raskemaks välisinvesteeringute kaasamine, sest ilma toimiva kapitalituruta jääb palju investeeringuid tegemata. Samuti väheneks pensionifondide panus PPP-projektide rahastamisel. Suuremad PPP'd leiaks Saksi hinnangul ilmselt küll rahvusvahelise rahastuse, aga selleks, et üldse suurteni jõuda, võiks väiksematest alustada.

„Väiksed projektid on küll riskantsemad, aga meie pensionifondid oleks just õiged investorid meie endi riske kandma ning loomulik oleks PPP-projektidelt teenida tulu enda, mitte teiste riikide pensionäridele. BaltCap töötab aktiivselt erinevate taastuvenergeetika, energiaefektiivsuse, koolide ning teedeehituse PPP-projektidega Lätis, Leedus ja Poolas ning väga loodame, et ka Eesti saab oma PPP valehäbist ruttu üle, et pensionäride raha meie endi kasuks tööle panna," lisas ta.

Rahatarkust tuleb inimestele õpetada

Nasdaq Tallinna börsi juhi ja FinanceEstonia juhatuse liikme Kaarel Otsa sõnul on pensionireformi toetajate peamine retoorika olnud see, et inimestel peab olema vabadus oma raha üle ise otsustada. „Olen selle suhtumisega päri - igaüks peab saama olla oma valikutes vaba ja sõltumatu ning rahaline osa on siinkohal määrava tähtsusega. Inimesel peab olema vabadus otsustada oma tuleviku ja raske tööga kogutud maksuraha kasutamise üle," kirjeldab Ots.

Börsijuht on veendunud, et loomulik järgmine samm sarnaselt pensionireformile on vabaduse pakkumine ka haridus-, meditsiini- ja teistes sotsiaalkindlustusvaldkondades, kuna juba täna on näha nende valdkondade väljakutsete tõsidust ja riigi lühikesi käsi nende lahendamisel. „Ehk siis vabadust igale inimesele otsustada kogu sotsiaalmaksu ja osaliselt ka tulumaksu osas," lisab ta.

Samuti küsib Ots retooriliselt, kas keegi mõtleb tänases maailmas tõsiselt, et jõukuse kasvatamisel on alternatiive pikaajalisele investeerimisele. „Vist siiski mitte. Aga miks siis ei ole ikka veel näha ega kuulda arutelusid sellest, kuidas pakkuda inimestele täiendavaid võimalusi oma raha kasvatamisel. Kas koolidesse on plaan viia rahatarkuse õpet laiemalt kui mõnel aastal kord nädalas? Kas arutletakse mõne riigiettevõtte erastamise üle, mis sarnaselt Tallinna Sadamale kujuneks Eesti inimestele heaks investeerimisvõimaluseks? Kas kaalutakse maksusoodustuste loomist investortulule," jätkab ta.

Kõike arvesse võttes soovitavad FinanceEstonia esindajad reformiga edasi minemiseks aeg maha võtta, kõik stsenaariumid läbi mängida ja erinevaid eksperte kuulata.