Finantssektori hääletoru karm kriitika: kriisimeetmed jätavad hulga ettevõtjaid abita

 (42)
Pangaautomaat
PangaautomaatFoto: Anni Õnneleid

FinanceEstonia sõnul ei jõua praegused majanduse kriisiabi meetmed ei jõua piisava kiirusega abivajajateni ja jätavad hulga ettevõtteid välja. Võib juhtuda, et kriisi haripunkt saab enne läbi, kui toetused ja krediidiliinid abivajajateni jõuavad. Finantssektori katuseorganisatsiooni hinnangul tuleks hakata piiranguid leevendama ja majandust uuesti avama, kuna see on parim viis ettevõtluse toetamiseks.

Vaatamata sellele, et riik on lubanud süstida ettevõtetesse sadades miljonites laenuraha, on reaalne abi jõudnud vähesteni, leiab FinanceEstonia. Selle põhjuseks on välja pakutud meetmete menetluseaeglus, mis viib ettevõtted olukorda, kus kriisilaine saab enne läbi ja negatiivsed tagajärjed realiseeruvad enne, kui toetus jõuab abivajajateni.

Kriisiolukorras prooviti kasutusele võtta juba varem testitud meetmeid – ettevõtetele laenamine toimub läbi pankade, kes täna rahastavad küll suurt osa keskmisi ja suuri ettevõtteid, aga mitte kõiki väikeettevõtteid.

Praegune olukord, kus riigipoolsete kriisimeetmete abivajajateni jõudmine venib, seab ohtu suure hulga väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid, kes jäävad abist ilma, kuna süsteem ei suuda vastu võtta ja menetleda kõigi abikõlbulike ettevõtete põhjendatud taotlusi. Need on aga ettevõtted, kellelt laekub igakuiselt riigikassasse maksutulu ning kes on tööandjaks paljudele Eesti inimestele.

Seotud lood:

Kokkuvõttes tähendab meetmete puudulikkus ja aeglane rakendamine maksutulu kadumist riigile, sissetulekute kaotust või vähenemist töötajatele ning paljude tööandjate ja töökohtade kadu. Lisaks kahjustab see kogu Eesti ettevõtluse ökosüsteemi tasakaalustatust, milles on oluline roll ka väikestel ja keskmistel ettevõtetel.

Olukorra lahendamiseks on erinevaid võimalusi. Teiste riikide eeskujul tuleks kaasata ettevõtluse toetamiseks alternatiivseid finantseerimise platvorme, et riigi abimeetmed kiiremini väikese ja keskmise suurusega ettevõteteni jõuaksid.

Heaks näiteks võib tuua Leedus tegutseva KredExi analoogi Invega, kes on käivitanud just väike- ja mikroettevõtetele mõeldud 50 miljoni eurose programmi “Alternatyva”, kus laene väljastatakse pangaväliste laenuandjate kaudu. Suurbritannia ja Rootsi on kaasanud meetmetesse ka ühisrahastusplatvormid.

Mis see tähendab? Olukorras, kus ettevõtjal on kiiresti vaja kapitali, saab neid esmalt aidata nendega tegelemisele spetsialiseerunud alternatiivne finantseerija. Hiljem, kui olukord normaliseerub, on võimalik kaasatud laen refinantseerida pangas. Sellist lähenemist tuntakse kui sildfinantseerimist.

See tagaks, et abi jõuab rohkemate ettevõteteni ja kiiremini samas, kui meetmete õige kasutamine oleks jätkuvalt kontrollitud. Lisaks sellele, et seeläbi jõuaks abi kiiremini ja suurema hulga ettevõteteni, aitaks see siia meelitada ka täiendavat kapitali. Võidaksid kõik.

Lisaks abimeetmete menetlemise kiirendamisele on oluline hakata majandust esimesel võimalusel uuesti avama, sest see on päriselt see, mis aitab ettevõtetel tulud taastada ja seeläbi ennast elus hoida.

FinanceEstonia on teinud valitsusele ettepanekud rakendada KredExi poolseid käenduseid ja tagatisi ka ka pangaväliste rahastajate väljastatud laenudele, näiteks Finantsinspektsiooni järelvalve all tegutsevatele krediidiandjatele- ja vahendajatele.

Samuti võiks alternatiivsed finantseerijad saada KredExilt erakorralist käibekapitali laenu koroonapuhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks. See võimaldaks jätkata tänaseks peatatud mikro- ja väikeettevõtetele mõeldud laenude, liisingute ja faktooringu pakkumist, sest tänaseks on paljud alternatiivsed rahastajad uute laenude väljastamise peatanud.

Üheks põhjuseks on see, et neil ei ole võimalik oma tegevuseks kapitaliturgudelt või pankadest lisaraha kaasata. Kuid sama oluline on see, et vastutustundlike turuosalistena on nad pakkunud oma klientidele maksepuhkuseid ja löönud sellega augu ka enda rahavoogudesse.

Seega, erinevalt pankadest on krediidiandjate probleemiks enda likviidsus, mis ei võimalda oma klientidele laene välja anda ja sunnib ka maksepuhkuste osas olema oluliselt konservatiivsem.

Alternatiivsete finantseerijate eelis praeguses turuolukorras on otsuste tegemise kiirus ning spetsialiseerumine. Regulatsioonidest tulenevate nõuete tõttu on osadele turusegmentidele laenude väljastamine muutunud pankade jaoks väga kulukaks ja ebaefektiivseks ning seetõttu pangad ei tegele teatud ettevõtetele laenamisega sisuliselt enam üldse.

Alternatiivsetel finantseerijatel on kogemus erinevate pankade jaoks mitte nii selgepiiriliste klientidega, mistõttu on nad nende analüüsimises ja hindamises efektiivsemad.

Fintechid ja alternatiivsed finantseerijad baseeruvad enamasti digitaalsel tehnoloogial ja põhiprotsessidel, mis võimaldab neil edukalt toimida ka praegustes tingimustes. Nende otsustusprotsess võib olla kordades kiirem kui pankadel.

Pankade kapitaliseeritus, rangem järelvalve ja konservatiivsem krediidipoliitika on aga omaette väärtus, mis loob stabiilsust. Seega tasuks vaadata pankasid, alternatiivseid finantseerimisplatvorme ningkrediidiandjaid- ja vahendajaid kui ühtset ökosüsteemi.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!