Balta ostis Latva aktsiad
Läti kindlustusselts Balta ostis 38,5 protsenti riikliku kindlustusseltsi Latva aktsiatest.
Balta omandas aktsiapaketi alghinnaga, sest oli ainus osaleja Läti erastamisagentuuri korraldatud oksjonil. Balta peab tasuma kümme protsenti hinnast lattides ning 90 protsenti erastamisväärtpaberites. Arvestades väärtpaberite praegust hinda, ei tule Baltal maksta aktsiate eest üle 80 000 lati.
Latva aktsiakapital on miljon latti, mis on jagatud miljoniks latise nimiväärtusega aktsiaks. 19,5 protsenti aktsiatest müüakse Latva praegustele ja endistele töötajatele ning 35,5 protsenti müüakse avalikult erastamisväärtpaberite eest. Pensionifondi kantakse 0,25 protsenti Latva aktsiatest ning erastamisfondi läheb 1,25 protsenti aktsiatest.
Interfax soovitab energia- ja sideaktsiaid
Lähima kuue kuni üheksa kuu jooksul peaksid atraktiivseks muutuma Belgorodenergo, Lipetskenergo, Vologdaenergo, Peterburi MMT, Tulatelekomi, BelgorodElektrosvjazi, Hantõ-Manssiiski Telekomi, Jamalelektrosvjazi, Juzhno-Sahhalinski telefonivõrgu aktsiad, prognoosib Interfaxi majandusanalaüüsi keskus.
Samas märgivad analüütikud, et vähetõenäoline on MGTS-i, Novosibirski GTS-i, Peterburi telefonivõrgu, Kubanelektrosvjazi ja Rostovi oblasti Elektrosvjazi aktsiate hinna tõus. Pärast naftasektori valdusfirmade suurte aktsiapakettide müüki peaksid langema Sibnefi aktsiate hinnad. Interfaxi analüüsikeskus soovitab neid aktsiaid müüa.
Hoida tasuks Mosenergo, Irkutskenergo, Juganskneftegazi, Norilski Nikli, Nizhnevartovskneftegazi ja Tjumentelekomi aktsiaid. "Neid tuleks hoida paremate aegade saabumiseni," soovitavad Interfaxi eksperdid.
Venelased ei usu riigi majandusse
Venelased suhtuvad süngelt riigi majanduslikesse väljavaadetesse, ilmnes möödunud nädala lõpul avaldatud arvamusküsitlusest. ülekaalukas enamus vastanutest andis madala hinnangu ka president Boriss Jeltsinile ja Riigiduumale ning paljud suhtusid skeptiliselt plaanitavasse rubla nimiväärtuse muutmisse.
43 protsenti küsitletutest vastas, et 1993. aasta riigipöördekatse järel on Venemaa majanduslik ja sotsiaalne keskkond järsult halvenenud. 28 protsenti küsitletutest ütles, et vahepealse nelja aastaga ei ole midagi muutunud ning vaid 12 protsenti küsitletutest leidis, et riigipöördekatse oli "stabilisatsiooniperioodi algus Venemaal". 39 protsenti küsitletutest ütles, et plaanitav rubla nimiväärtuse muutmine järgmise aasta jaanuaris halvendab elanike finantsolukorda. 12 protsenti küsitletutest leidis, et rubla nimiväärtuse muutmine on vajalik, ja 17 protsenti ütles, et see võib avaldada soodsat mõju.
