Firmad üritasid riiki ligi miljardiga petta

Maksu- ja tolliamet tuvastas 2009. aastal läbiviidud kontrollide tulemusel, et isikud jätsid deklareerimata ja tasumata makse kokku 877 miljoni krooni ulatuses.

Suurema osa sellest moodustasid käibemaks (70 protsenti), juriidilise isiku tulumaks (20 protsenti) ja füüsilise isiku tulumaks (5 protsenti), teatas ameti pressiesindaja. Võrreldes 2008. aastaga on ettevõtete arv vähenenud 9,1 protsenti.

Tööhõive osas näitavad andmed, et aastaga on töötajate arv vähenenud ligikaudu 73 000 inimese võrra ehk 13,1 protsenti. Palgafond on võrreldes aastataguse ajaga vähenenud ligikaudu 21,5 protsenti. Palgagruppide analüüs näitab, et töötajate arv on vähenenud pea kõigis palgagruppides, erandiks on palgad vahemikus 3000-5000 krooni. Kõige enam, ligikaudu 19 protsenti, on vähenenud palgagrupp, kus isikud teenivad 20 000-30 000 krooni kuus. Kõige rohkem isikuid, kokku 148 456 inimest, jääb palgagruppi 5000-8000 krooni, see moodustab 23,37 protsenti kõikidest töötajatest.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe ütles, et 2009. aastat võib iseloomustada kui pingelist, seda nii ettevõtjate kui ka maksuhalduri vaatevinklist. “Majanduse langusest tulenevalt oli tavapärasest suurem risk, et maksude tasumisest hakatakse kõrvale hoiduma. Maksu- ja tolliameti eesmärk on hoida maksukuulekust ning tagada aus konkurentsikeskkond,” selgitas Veermäe.

Ümbrikupalga kontrollide raames rakendati erinevaid meetmeid kokku ligi 1900 maksumaksjale. Sealhulgas alustati 407 ning lõpetati 201 ümbrikupalga juhtumi kontrolli, mille tulemusel esitati parandusdeklaratsioone ning määrati täiendavaid makse summas ligi 29 miljonit krooni. Lisaks kontrollidele viidi läbi 524 äriühingu tegevuskoha vaatlus.

2009. aasta veebruaris saatis amet 252 ettevõttele märgukirjad, milles informeeris neid töötajatele tehtud väljamaksete madalast konkurentsivõimest võrreldes piirkonna- ja tegevusala keskmistega, mis võib viidata töötajatele mitteametlike väljamaksete tegemisele. Maksukäitumist parandas 21 protsenti kirja saanutest. “Nende suhtes, kes ei reageerinud, algatatakse kontrollimenetlus”, ütles Egon Veermäe.

2009. aastal on ümbrikupalga osakaal vähenenud ning ümbrikupalk on valdavalt levinud väiksemates ettevõtetes.

Oluliselt on suurenenud avastatud arvevabrikute arv. Möödunud aastal tuvastas amet 86 arvevabrikut, mille teenuseid kasutas ligi 752 ettevõtet ja eraisikut. 2008. aastal tuvastati 16 arvevabrikut ligi 600 kasutajaga. Kontrollitegevuse tulemusena tuvastati, et fiktiivsete arvete kasutamise tõttu jäeti deklareerimata ja tasumata makse summas üle 265 miljoni krooni, 2008. aastal oli sama summa 125 miljonit.

Prioriteetseteks kontrollivaldkondadeks 2010. aastal on kütuse- ja ehitussektor. Samuti on olulisel kohal võitlus arveveskitega, tagastuspettuste tõkestamine, metsandus, ümbrikupalk ja üüritulude deklareerimise kontroll.