Firmade abipaketti ähvardab riiklik bürokraatia

Kuigi majandusminister Juhan Partsi jaanuaris esitatud kava aidata eksportivaid ettevõtteid garantiide ja laenudega pidi esialgsete plaanide järgi rakenduma juba veebruari keskpaigas, peavad abile lootjad ootama.

Esmaspäeval saatis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium justiits- ja rahandusministeeriumile paketi jaoks vajalike seadusemuudatuste eelnõu ja palus selle kiirkorras 9. märtsiks kooskõlastada. Sellise ajakava järgi jõuaks eelnõu veel samal nädalal valitsuse istungile. Justiitsministeerium aga vastas, et on muude töödega hõivatud ega jõua nii kiiresti valmis.

„See on väga mahukas eelnõu ja seda 24 tunni jooksul ei kooskõlasta,” ütles justiitsminister Rein Lang. „Ei oska öelda, kui kaua sellega läheb.”

Ministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus selgitas, et eelnõu on küll võetud olemas­olevate kohustuste vahele, kuid sellest hoolimata võtab seisukoha kujundamine aega. „Seda enam, et kaks eelnõuga tegelevat nõunikku on väga koormatud,” lisas ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandus­arengu osakonna juhataja Lauri Tammiste märkis, et mõistab kolleegide muret, aga loodab siiski kiirele reageerimisele. Minister Juhan Parts ei soostunud teemat kommenteerima, kuid saatis eile Langile üleskutse soovile vastu tulla.

Raskuste süvenemisele viitas ka tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi. „Arvan, et mida hiljemaks rakendamisega jääda, seda vähemaks jääb taotlejaid. Mõni abi võib olla juba hiljaks jäänud,” sõnas ta, „praegu on iga päev tähtis.”

Veskimäe hinnangul on Eestis abimeetmete ettevalmistamine väga kaua kestnud. „Kui vaatame, kuidas teistes Euroopa riikides on käitutud, siis neil on juba ammu sellised meetmed tarvitusele võetud,” lisas Veskimägi.

„Mida rohkem hilineb lubatud pakett, seda suuremaks kasvab meie tööpuudus ja seda nõrgem on majandus,” arvas ka E-Betoonelemendi finantsdirektor Roman Zahharov. „Vähenenud tellimuste juures peab ettevõte niikuinii töötajatele palka maksma ja viivitamine võib tekitada olukorra, kus mõned ettevõtted kannavad tulu teenimata vaid kulusid.”

Zahharovi sõnul moodustab eksport E-Betoonelemendi käibest olulise osa ning riiklik abipakett saaks ettevõtte ekspordipotentsiaali parandada. Nii näiteks võiks tema hinnangul suurte tellimuste puhul ekspordigarantii olla suurem kui praegu.

Eesti kaubandus-tööstuskoja juht Siim Raie avaldas lootust, et justiitsministeerium saab kooskõlastuse peagi siiski valmis ja abi jõuab õigesse kohta.

„Ma ei ülehindaks paketi kiiret mõju. Loomulikult, mida kiiremini abi tuleb, seda kasulikum on see ekspordile, kuid tõe­näoliselt jätkuvad raskused ka pärast paketi rakendamist,” arvas ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandus­arengu osakonna juhataja Lauri Tammiste sõnul võib optimistliku prognoosi järgi esimest abipaketi meedet kasutada juba kevade alguses.

Meetmed avanevad etapi viisi. Esimene neist on KredExi kaudu antav omakapitalilaen, mis võiks loodetavasti rakenduda hiljemalt 20. märtsil.

Seejärel peaksid aprillis avanema ettevõtete projektipõhine rahastamine koostöös pankadega, kus KredEx eraldaks pangale projektipõhiselt raha või annaks paralleellaenu, ning n-ö pankade rahastamise meede, kus KredEx laenaks pankadele raha.

Suurettevõtjatele antavad pikaajalised ekspordigarantiid võiksid reaalsuseks saada hiljemalt suve lõpus.