Maksetingimuste leebemaks muutumisel mängib olulist rolli ettevõtete maksekäitumine. Kuna 88% firmadest on klientide maksetavadega rahul, siis venivad maksetähtajad Eestis järjest pikemaks ning hakkavad järele jõudma Põhja-Euroopa riikide keskmistele maksetähtaegadele, teatas Delfile Krediidiinfo AS.

Maksekäitumine omakorda sõltub võlglastega tegelemise määrast — mida rohkem pööravad ettevõtted tähelepanu võlgu jäänud klientidele, seda paremad on maksetavad. Uuringu tulemused näitavad, et 98% Eesti ettevõtetest tuletab makseviivituses klientidele meelde maksetähtaja möödumist, seega tegelevad ettevõtted järjest enam võlgade järelevalvega.

Kõige sagedamini kasutatakse võlgu jäänud klientide korrale kutsumiseks krediidi sulgemist, viiviste lisamist ning maksetähtaegade lühendamist (vastavalt 60%, 36% ja 24% ettevõtetest).

Oluliselt on kasvanud ametliku maksehäireregistri kasutamine klientide distsiplineerimise eesmärgil. Võlainfot lisab maksehäireregistrisse viiendik ettevõtetest.

Üheks iseloomulikuks jooneks Eesti ettevõtete krediidijuhtimises on laiaulatuslik IT-lahenduste kasutamine ning krediidiprotsesside automatiseerimine. Sellest annab tunnistust krediidiotsuste tegemise kiirus — üle poole ettevõtetest teeb krediidiotsuse 1-3 päevaga, kohe antakse krediidivastus ligi kolmandikus ettevõtetes.

Kõige sagedamini tehakse Eestis krediidiotsuseid maksuvõla ja maksehäireregistris oleva info baasil. Oluliselt on suurenenud eraisikute tausta uurimine, näiteks äsja asutatud ettevõtete krediidiriskide hindamisel võetakse muu info puudumisel arvesse juhatuse liikmete tausta.