Fontes Konsultatsioonide korraldatud uuringust selgus, et ettevõtete palgapoliitikas on vähe infot tööjõuturul toimuva kohta, ütles Fontes Konsultatsioonide projektijuht Mart Kirsipuu.
Raskusi on tööpanuse hindamise ja tulemuspalga objektiivse maksmisega, palgapoliitika jäikusega ning varasematest aastatest pärit elementide mõju kõrvaldamisega (näiteks sõltuvus staazhist).
Elukalliduse kiiret tõusu ning sellest tulenevat töötajate rahulolematust palkadega, töö hooajalisust ja palkade suurt kõikumist ning kuulujutte teemal "X firmas makstakse..." peetakse probleemiks veerandis vastanud firmadest.
Uuringus osalenud ettevõtetest on 80 protsendil välja töötatud palgapoliitika põhialused, kuid seda erineval tasemel. Suuremal osal vastanud ettevõtetest on olemas kirjalik palgapoliitika palkade maksmise alustest või siis juhtkonna suuline kokkulepe töötasu maksmise põhimõtete kohta.
Uuringu andmetel on suurim kõikumine palgakulude ja kogukulu suhtes müügifirmades. Järgnevad pangandus ja tootmine. Viimane selles reas on toiduainetööstus, kus palgakulu suhe kogukuludesse on 15 protsenti.
Uuringu tulemustest selgus, et enamikus ettevõtetes korrigeeritakse palku üks-kaks korda aastas. Kahekümnes protsendis vastanud firmades suurendati palku viimati 1997. aasta jaanuaris ja 15 protsendis vastanud firmades reguleeriti palku oktoobris 1996.
üldist palgatõusu prognoositakse järgmiseks aastaks 15 protsendis ettevõtetes. Ettevõttes plaanitakse palka tõsta keskmiselt 10-15 protsenti.
Uuringust selgus, et palkade muutumise otsustab kas tegevjuht ainuisikuliselt või siis juhatus.
Palgakõrgendused toimuvad enamasti koos üldise palgatõusuga ja kindla skaala järgi. Regulaarsetele palgakõrgendustele lisaks juhuslikud palgakõrgendused toimuvad 22 protsendil ettevõtetest ning ülemuse äranägemise järgi eelarve piirides 18 protsendil ettevõtetest.
Uuringus osales 97 ettevõtet, millest 55 olid Tallinnast, 20 Pärnust, 15 Tartust ja 7 Haapsalust.
ETA
