„Kõige rohkem on kasvanud nende firmade arv, kellel probleemid käibevahenditega,” ütles KredExi juhataja Andrus Treier. Juba pea 30% KredExi tagatud laenudest on seotud arvelduskrediidi käendamisega. Treieri sõnul oli trendi näha juba selle aasta esimesel poolel, kuid viimastel kuudel on see veelgi süvenenud. Ettevõtted ei mõtle enam investeerimisele, vaid otsivad igapäevaseks tegevuseks vajalikku likviidsust. Nii küsitaksegi KredExist üha rohkem nii arvelduskrediidi kui ka käibekapitali laenude käendusi. Kõik see näitab, et firmad vajavad vaba raha oma igapäevaste kulutuste finantseerimiseks.

Treier viitas ka KredExi „halbade laenude” kasvust rääkides, et eelkõige tuleb see ettevõtetest, vähem eraisikutelt. Maksehäireid on kõigil, kuid eraisikud on siiamaani oma laene paremini tagasi maksnud.

Kinnisvara müüki

Samasugust juttu rääkis hiljutisel Reformierakonna konverentsil Restart! ka Arco Vara eksjuht Viljar Arakas. Arakase sõnul on teema, mida ettevõtjad iga päev ja üha valjemalt arutavad, just arvelduskrediidi küsimus: kas said arvelduskrediiti, kas said pikendada arvelduskrediiti? „Paljud firmad on näiteks aasta aega tagasi sõlminud arvelduskrediidi lepingu ja soovivad nüüd pikendada,” ütles Arakas, „Kuid pikendada ei taheta või kui jah, siis väga rasketel tingimustel.” SEB kommunikatsioonijuhi Silver Vohu sõnul pole küsimus niivõrd raskemates tingimustes, kuivõrd muutunud oludes. „Üheltpoolt on raha ise läinud kallimaks, teisalt aga vaatame ettevõtete bilansse ja need on aastaga läinud halvemaks, nii et samadel tingimustel tõepoolest ei saagi arvelduskrediiti pikendada,” lisas Vohu.

Treieri sõnul ei saa ta esile tuua ühtegi konkreetset valdkonda, kus käibevahendite teema oleks spetsiifiliselt terav. KredEx ise tegeleb eelkõige väikeste ja keskmise suurusega firmadega ja nende puhul, sõltumata sektorist, süveneb arvelduskrediidi probleem kõigis valdkondades. „Ka minu mulje järgi on see laiapõhjaline probleem, kus on nii tööstust, logistikat, transporti, väga erinevaid sektoreid,” lisas Arakas.

Käibevahendite laenamise kohta pole veel eilse päeva  statistikat, kuid Arakas puutub enda sõnul asjaga kokku varahaldusettevõtte Eften Capital kaudu, mida ta juhib. „Ettevõtjad pöörduvad meie poole sooviga müüa likviidsuse tekitamiseks oma kinnisvara.”