“Näib, et erastamisagentuuri nõukogu esimees Mihkel Pärnoja tahab teha otsuseid nõukogu seljataga,” ütles Fjuk Postimehele.

Fjuk lisas, et nõukogu juhina saab Pärnoja koosoleku kokku kutsuda igal ajal, kui tahab ja vajadust on.

“Minu hinnangul väldib Pärnoja juba poolteist aastat nõukogu kokkukutsumist. Samas ei pea ma võimalikuks, et erastamisagentuuri peadirektor Jaak Liivik oleks langetanud ühtegi otsust ilma Pärnojaga konsulteerimata,” märkis Fjuk.

Kolmapäeval jäi erastamisagentuuri nõukogu koosolek ära, sest osa nõukogu liikmeid ei saanud kohale tulla ning nõukogu ei oleks saavutanud otsustamiseks kvoorumit. Möödunud nädalal jäi koosolek pooleli, sest osa liikmeid pidi lahkuma.

Fjuki sõnul peaks kaaluma nende inimeste väljavahetamist, kellel pole aega nõukogu koosolekule tulla. “Kuni 1998. aastani käis nõukogu koos iga nädal,” märkis ta.

Riigikontrolli pressiesindaja Sven Soiver ütles, et riigikontroll jälgib erastamisagentuuris raudtee erastamise ümber toimuvat ärevusega. “Juba eelmisel nädalal saatsime EEA peadirektorile kirja, milles palusime teatada, mida on agentuur teinud riigikontrolli 13. juuli ettepanekute täitmiseks,” rääkis ta.

Soiveri sõnul oli agentuuri vastus formaalne ja ebapiisav. Praegu arutab riigikontroll, kuidas edasi tegutseda. “Variante meil on, kuid nendega ei taha praegu spekuleerida,” lisas ta.

Ka EEA nõukogu liikme Tiit Tammsaare hinnangul on osa nõukogu liikmete tegevusetus riigile võimalikke sadu miljoneid kroone kahju toovate tehingute sõlmimisel nördimust tekitav. “Uut nõukogu koosseisu pole aga mõtet ametisse nimetada, sest juba oktoobris lõpetab EEA tegevuse,” ütles ta.

“Venitamistaktika, mida nõukogu liikmed harrastavad, on kahetsusväärne, kuid ju nad loodavad niimoodi raudtee erastamisega iga hinna eest 31. augustiks ühele poole jõuda,” märkis Tammsaar.