Peamiselt keskendutakse Leedu Ignalina uuele tuumajaamale, mis nii leedulaste hüpliku asjaajamise kui ka Kaliningradi oblastisse rajatava võimsa tuumajaama tõttu on küsimärgi all.

Jutu tasemel on kõlanud heietused osalemisest mõnesse Soome tuumajaama investeerimises. Soome tööstusettevõtte rajatavates tuumajaamades ei ole eestlased kaas-osanikena oodatud.

Kui Eesti Energial oleks omaniku antud ülesanne tagada Eesti energeetiline julgeolek keskkonda kõige vähem saastava ja kõige edumeelsema tehnoloogiaga, arendaks ta eelisjärjekorras just Eestisse rajatava tuumajaama projekti.

Tuumaenergeetika on praegu kõige kiiremini arenev energeetikavaldkond, mis elab Tšernobõli katastroofiga saabunud šoki järel praegu üle taassündi.

Järgneva kahekümne aastaga kavatsetakse maailmas ehitada ligi 500 uut tuumareaktorit. Pooled nendest asuvad Hiinas, Venemaal ja Indias. Reaktoreid kavatseb ehitada 31 varasema tuumaenergeetika kogemuseta riiki. Eestit praegu nende seas ei ole. Rahumeelsed tuumaprogrammid toimivad praegu kolme-kümne viies maailma riigis, kus töötab ligi 440 tuumareaktorit.

Eesti Energia näib vaatlevat tuumajaama kui võimalikku kasulikku finantsinvesteeringut. Valitsus kiitis mullu heaks energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020, see käsitleb esimest korda tuumaenergeetika arendamist Eestis. Arengukava määrab tuumaenergia kasutuselevõttu reguleeriva seaduse välja-töötamise 2012. aastaks.

Eesti Energia sõlmis Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooliga koostöölepingud ka tuumaenergeetika magistriõppekavade väljatöötamiseks.

Elektritootja

Ligi 95 protsenti Eestis tarbitavast elektrienergiast pärineb Narva põlevkivielektrijaamadest. Balti elektrijaamas töötab neli plokki, Eesti elektrijaamas kaheksa plokki, koguvõimsusega 2380 megavatti.

Kummaski elektrijaamas on üks plokk üle viidud nn keevkihtkatla tehnoloogiale, mis vastab tänapäeva keskkonnanõuetele.

2015. aastaks ehitatakse elektrijaamadesse kaks uut energiaplokki planeeritava koguvõimsusega kuni 600 megavatti, mis statistiliselt tagab Eesti suvise elektrienergia tippkoormuse.

Seega on Eestis viie aasta pärast neli moodsat põlevkivi energiaplokki, mille koguvõimsus on ligi tuhat megavatti ja mis ei kata talvise perioodi elektrivajadust.

Uute plokkide rajamine võeti ette üksnes tänu riigikogu antud garantiidele. Eesti Energia põhjendas, et tõenäoliselt ei hakka uued plokid kõrge saastetasu tõttu aasta läbi töötama, need käivitatakse vaid talvel, kui piirkonnas valitseb energia defitsiit ja hinnad on laes.