Flixbusi Baltikumi juht selgitab: kas bussifirma kavatseb avada Eestis siseliine?
Me ei vaata konkurente, me vaatame kliente, sest kliendid maksavad meile. Ma ei vaata, kas konkurentidel on kõrgemad hinnad või mitte," rääkis ta. „Mind aga ei huvita kui palju konkurendid pileti eest küsivad, sest ma vaatan meie numbreid ja me teame, et inimesed ei vaata ainult hinda."
Euroopa suurim bussiettevõte teatas täna, et avab juuli keskel uued liinid, mis väljuvad Tallinnast, Riiast, Vilniusest ja Kaunasest. Sihtkohtade seas on nii Varssavi kui ka Berliin.
Teiste Balti riikidega võrreldes ühendavad Flixbusi liinid vähem Eesti linnu. Tallinn-Riia-Varssavi liin peatub Pärnus, kuid Lätis on ühendatud kolm linna ning Leedus kuus. Leman avaldas lootust, et tulevikus lisanduvad uued liinid, mis sõidavad Eesti linnade vahel.
Tegite täna teatavaks oma liinid Baltikumis. Need ühendavad aga rohkem Läti ja Leedu linnu kui Eesti omi. Miks Eesti kõrvale jäi?
Saab öelda ka, et nad on transiitriigid läbi mille saab Eestisse. Riia ja Kaunase jaoks on kasulik Tallinna liin. Plaanime lisada veel linnu, aga me ootame lubade saamist, mis võtab üle poole aasta aega. Selle käigus tuleb suhelda mitmete riikidega.
Teiseks, me tahame liikuda üks samm korraga. Kui Eesti ja Läti vahetaksid kohad ära, siis liinid jookseksid ikka samamoodi.
Eesti sobib meie firma ideedega kokku, sest see on tehnoloogiliselt arenenud riik. Ma olen Eesti e-resident ja ma ei pidanud selleks isegi Eestisse minema. Mulle meeldib väga selle idee.
Kas teil on plaane Eestis siseriiklikke liine avada?
See on regulatsioonide mõttes keeruline. Kui võimalik, siis jah, sest seda me tavaliselt teeme.
Aga millal täpsemalt võiks Flixbus hakata Eesti linnade vahel sõitma?
Ma tahaks seda näha järgmisel aastal. Õigemini, ma tahaks seda näha juba homme, aga see ei sõltu ainult minust.
Baltikumis konkureerite Lux Expressi ja Ecolinesiga. Alustate nüüd väga odavate piletite pakkumisega. Kas eesmärgiks on hinnasõda?
Kõigepealt kordan seda, mida alati ütlen. Me ei vaata konkurente, me vaatame kliente, sest kliendid maksavad meile. Ma ei vaata, kas konkurentidel on kõrgemad hinnad või mitte. Ma vaatan seda, kas teenus, mida pakume, on hinda väärt. Konkurendid ei suuda aga pakkuda midagi, mida meie suudame ja selleks on bussivõrgu suurus. Kui lähed Varssavi, siis on seal sada rahvusvahelist ja siseliini. Teie poolt mainitud konkurentide liinid lõppevad Varssavis.
Pole oluline, kes pakub odavaimat hinda, sest inimesed ostavad toodet ja see peab olema hea. Nad veedavad bussis mitu tundi ja see peab olema ohutu ning mugav.
Aga te peate ju ikka mingis ulatuses konkurente jälgima. Kui näiteks teie konkurent hakkab Tallinnast Riiga müüma pileteid ühe euroga, siis kas see muudaks teie strateegiat?
Kui nad pakuksid ühe euroga, siis see oleks suurepärane, nad põletaksid hullumeelselt raha. Kui bussis on 50 inimesi ja teenid nende pealt 50 eurot, siis see katab esimesse peatusse jõudmise kulud ning sealt edasi sõidad tasuta. Teil on õigus, me reageerime kui järsku käib meie lehel vähem kliente ja ostetakse vähem pileteid, kuna konkurent on midagi teinud. Mind aga ei huvita kui palju konkurendid pileti eest küsivad, sest ma vaatan meie numbreid ja me teame, et inimesed ei vaata ainult hinda.
Praegu peavad reisijad Flixbusis maske kandma. Ütlesite, et ei jälgi konkurentide tegevust, aga näiteks Lux Expressis pole maskid kohustuslikud. Kas Flixbusi maskide nõue meelitab või peletab kliente eemale?
Kõigepealt ütlen, et minule tuleb üllatusena, et Lux Expressis ei pea maski kandma, sest paljudes riikides on see kohustuslik.
Aga üldisemalt rääkides, siis oleme väga veidras olukorras. Maski tuleb kanda, et kaitsta teisi enda eest, sest sa ei pruugi teada, et oled nakatunud. Teiselt poolt, Baltikumis tekkis reisimismull teistest riikides varem, kuna inimesed käitusid vastutustundlikult ja viiruse levik vähenes. Me peaksime tegema kõik mis võimalik, et viiruse teine laine ära hoida. Ma arvan, et maski kandmine on enamikes riikides bussides ja poodides tavaline. Meie standardid lähtuvad Maailma Terviseorganisatsiooni ja teiste ekspertide soovitustest.
Me ei jälgi konkurente, me kuulame eksperte. Sellepärast me ei mõõda ka temperatuuri, sest ekspertide hinnangul on see jama. Niimoodi tekitatakse võltsarusaam, et midagi tehakse. Esiteks me pole eksperdid ja teiseks ei pruugi olla märke sellest, et inimene on nakatunud.
Baltikumis praegusel ajal liinide avamine on julge samm, kuna pole kindel, kas tuleb teine koroonalaine või milline on majanduse tulevik. Miks ikkagi otsustasite seda tänavu teha mitte näiteks järgmisel aastal?
Eksperdid ütlevad, et meil tuleb õppida selle pandeemiaga koos elama võimalikult normaalselt ja samal ajal hoida end tervena. Inimesed tahavad liikuda ja külastada sõpru või reisida töö asjus või puhkusele. Meil tuleb see teenus võimalikult ohutuks muuta ja sellega seoses tuleb erinevaid meetmeid rakendada. Ja kui midagi halba juhtub, siis peab olema võimalus reisijad tuvastada.
Miks teha seda praegu? Jah, reisijaid on vähem. Aga samas usun, et linnade ühendamine ajal, kui lennuliiklus on vähenenud, on hea mõte.
Palju on räägitud sellest, et majanduses võib olukord aasta teises pooles hullemaks minna. Kas olete selleks valmis? Milline üldse võib majanduse lähitulevik olla?
Ma arvan, et langus tuleb. Pole vahet kui palju Euroopa Liit või riigid raha majandusse suunavad, langus ikkagi tuleb. Kriisis väheneb usk süsteemi. Paljud ettevõtted ootavad ja raha ei liigu majanduses ringi. Niimoodi algab kriis.
Ma ei näe meie jaoks probleemi. Reisijate arv võib väheneda, aga samas inimesed ikkagi liiguvad. Pigem tuleb pakkumine nõudlusega tasakaalus hoida, mitte pakkumine nulli viia. Me analüüsime iga päev numbreid ja näeme selle pealt, kuidas inimesed käituvad.
Nagu mainisite, siis reisijaid on praegu vähem, kui neid oli enne koroonakriisi. Millal jõuab reisijate arv kriisieelsele tasemele? Kas tuleb vaktsiin ära oodata?
See on miljoni dollari küsimus. Ma arvan, et see taastub enne vaktsiini tulekut. Inimesed tahavad liikuda, külastada sugulasi, töötada, õppida. See on vältimatu. Ma tahame muuta selle võimalikult ohutuks selle asemel, et seda üldse mitte teha. Kriis näitas ka, et kui inimesed pidid kaks kuud kodudes olema, siis taheti lõpuks välja saada. Inimesed tahavad liikuda ja suhelda.
